Tartu linnamuuseum esitleb trükivärsket aastaraamatut linnaarheoloogiast

Keskaegsetest emailmaalingutega klaaspeekritest kirjutavad aastaraamatus Arvi Haak, Ahti Niilisk, Ain Mäesalu, Peeter Ritslaid ja Jaak Kikas. Foto: Lauri Kulpsoo

Sel kolmapäeval kell 17 esitletakse Tartu linnamuuseumi saalis 21. linnamuuseumi aastaraamatut pealkirjaga «Uurimusi Tartu linnaarheoloogiast». Selline teemapüstitus lähtub 50 aasta möödumisest Tartu vanalinnas teaduslikul eesmärgil toimunud arheoloogiliste kaevamiste algusest: esimesed sellised kaevamised olid Magasini tänaval Vilma Trummali juhendamisel 1966. aastal.

Tänavune aastaraamat jaguneb uurimuste ning muuseumi tegevusi tutvustavaks osaks. Studia osa moodustavad viis käsitlust Tartu linnaarheoloogia teemadel. Riina Rammo käsitleb Tartu kedraleide, Anu-Liis Aunroos reljeefkaunistustega klaasnõusid, Arvi Haak, Ahti Niilisk, Ain Mäesalu, Peeter Ritslaid ja Jaak Kikas emailmaalingutega klaaspeekreid ning nende koostise uuringuid.

Martin Malve annab ülevaate Tartu kalmistute osteoloogilisest uurimisest ja Elis Tiidu Maarja kirikaia matuste dateerimisest. Rubriigis Textus avaldatakse Olev Printsi aruanne kaevamistest Raekoja platsil 1965. aastal.

Linnamuuseumi läinud aastate näituse- ja haridustegevust käsitlevad artiklid on koondatud rubriiki Museologia. Kristiina Tael tutvustab näitust «Lasteaia lood», Meeli Väljaots Oskar Lutsu majamuuseumi haridustegevust ning Keiu Telve ja Nele Dresen muuseumitundide projekti «Muuseum kohvris».

Annalise osas annavad Eevi Kärdla ja Marge Rennit ülevaate muuseumi tööst aastatel 2015–2016 ning Kaie Jeeser, Arvi Haak ja Elis Tiidu kirjutavad muuseumikogu täienemisest.