Klaverid vestavad lugusid

Klaverid näitusel «Tartu Ülikooli rektorite, doktorite ja akadeemikute klavereid».

FOTO: Sille Annuk

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis on 31. maini välja pandud klaverid, mis on seotud meie alma mater’i ja tema õppejõududega.


Näitus «Tartu Ülikooli rektorite, doktorite ja akadeemikute klavereid» avati nn Liszti päeva ja teadusliku sümpoosioni «Tartu Ülikool, klaver ja Liszt» puhul Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi ning Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi koostöös.

Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi ideena sündinud näitus on osa muuseumi põhitegevusest, mis seisneb eesti silmapaistvatele isikutele kuulunud või kuuluvate klaverite leidmises, nende «kaardistamises» ja eksponeerimises.

Nimelised klaverid

Nimeliste klaverite lugude varal avaneb klaverite kultuurilooline taust, mille kaudu saab ülevaate nii oma- ja välismaiste klaverite levinumatest tüüpidest kui ka inimesest või asutusest, kellele või millele pill kuulus.
Tihti on pillide omanikeks teiste elualade esindajad, kes on või on olnud head harrastusmuusikud.

Nii saab klaveri kaudu tekitada huvi mitmesuguste eluvaldkondade ja teaduste vastu. Võib kujuneda ainulaadne sümbioos teadmistest ja infost, mille siduvaks lüliks on klaver kui instrument.  

Kultuuriloolise taustaga klavereid on palju, tuleb need vaid üles leida. Isegi üksnes legendi või perekonnapärimuse kujul info osutub tihti tõsiasjaks. Iga vihjet, kust ja kelle kaudu on pill nüüdse omanikuni jõudnud, tuleb võtta tõsiselt. Mõnegi pärimuse taustal avaneb huvitav kultuurilooline klaverilugu.

Kaheksa klaverit

TÜ ajaloo muuseumis on eksponeeritud kaheksa sellise kultuuritaustaga klaverit.

Neist neli on kuulunud TÜ rektoritele: Karl Dehio ja tema C. Bechstein, Feodor Klement ja tema R. Rathke, Johan Kõpp ja tema J. Becker ning rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar ja tema Perzina.

Akadeemikuid esindavad Harald Keres ja tema C. Bech-stein ning Agu Laisk ja tema Sprenk-Läte, helilooja Juhan Simm kui TÜ koorikollektiivide juht on esindatud eesti tiibklaveriga Astron, TÜ aulaga ja Virkhauside muusikute dünastiaga on seotud Karoliina Vilimaa-Pennarunile kuuluv Peterburis toodetud saksa tiibklaver C. Rönisch.

Harald Keres ja C. Bechstein
Saksa klaveriehituse tippu kuuluva ampiirstiilis tiibklaveri C. Bechstein omanik oli Tartu Ülikooli professor akadeemik Harald Keres (1912–2010), kelle elutööks sai üldrelatiivsusteooria uurimismeetodite rakendamine Eestis.

Keres oli samas silmapaistev pianist, kes eriti oma elu Pärnu perioodil esines klaverisolistina kontsertidel. Ta oli ka hea flöödimängija, mängis Vanemuise orkestris ja hiljem TÜ sümfooniaorkestris, mille ta oli rajanud 1955. aastal.

C. Bechstein tuli Harald Kerese perre 1945. aastal. Avalikkusele esitleti klaverit 3. detsembril 2010 Eesti Klaverimuuseumi ja Tartu Saksa Kultuuri Instituudi korraldatud õhtul «Hingega klaverid». Siis oli laval ka 1920. aastail Tartus valmistatud tiibklaver Astron, mis kuulus TÜ meeskoori kauaaegsele juhile helilooja Juhan Simmile.

Klaver on pälvinud väga heade kõlaomaduste tõttu Tartu pianistide poolehoiu. Pill on Harald Kerese tütrelt doktor Piret Kuuselt deponeeritud klaverimuuseumile ning seda kasutatakse kontserdipillina saksa kultuuriinstituudis.  

Johan Kõpp ja J. Becker
Klaverimuuseumile on annetusena üle antud Johan Kõpu (1874–1970) Peterburis 20. sajandi algusaastail valmistatud tiibklaver Becker, annetajaks Kõpu poja Gunnari tütar Mari Kõpp. Selle pilli on restaureerinud klaverimeister Heiki Parts.

Johan Kõpp on läinud ajalukku eesti rahvuskultuuri edendajana. Ta oli Tartu Ülikooli usuteaduse professor, ülikooli rektor aastail 1928–1937, EELK piiskop (1939–1944), peapiiskop eksiilis (1957–1964) ning asutava kogu ja riigikogu 6. koosseisu liige.

Kõppude valdusse tuli klaver Pärnus pärast Johan Kõpu ja Marie Helene Granti abiellumist 1909. aastal. Hiljem, 1922. aastani oli pill Laiusel, kus Johan Kõpp töötas kirikuõpetajana. Siis koliti koos klaveriga Tartusse ja 1942. aastal Tallinna Toompeale. Sinna jäigi klaver pärast Kõppude lahkumist Rootsi 1944. aastal.

Mari Kõpp: «Vanaisa armastas laulda ja end klaveril saata, eriti üliõpilaspõlves. Klaveril mängis oma lõbuks mu vanaema Marie Helene, sellel võtsid klaveritunde mitmed pereliikmed, musitseerisid külalised.»

Feodor Klement ja R. Rathke
Rahvuselt sakslase, Tartus ja Peterburis tegutsenud Robert Rathke (1836–1920) tiibklaver R. Rathke on näitusel väljas TÜ rektori Feodor Klementi klaverina. Pilli praegune omanik on Markus Leppoja.
Selle klaveri ostis endale 1912. aastal eesti esimene pedagoogikadoktor Juhan Tork (1889–1980) – Tartu Õpetajate Seminari direktor, kes uuris õpilaste intelligentsust.

Juhan Tork põgenes 1944. aastal Saksamaale ning elas hiljem Uus-Meremaal ja Kanadas. Torki peres oli neli last, neist noorim, Elve-Viiu, abiellus TÜ rektori Feodor Klementiga ja klaver jäi Klementite peresse.
Feodor Klement oli elukutselt füüsik, matemaatikadoktor ja teaduste akadeemia akadeemik. Ta oli silmapaistev uurija luminestsentsi ja ioonkristallide füüsika alal ning TÜ rektor aastail 1951–1970.

Saksamaalt Königsbergist tulnud Robert Rathke avas Tartus klaveritöökoja 1868. aastal. 1891. aastal töökoda põles ja juba aasta hiljem avas Rathke klaverivabriku Peterburis, kus tegutses 1918. aastani. Tartus tootis Rathke ligi 1600 klaverit, Peterburis veel üle 6600.

Ernst Hiis oli tihedalt seotud ka Rathkega. Ta oli Rathke õpilane Tartu päevil 1886–1891 ning töötas hiljem tema vabrikus Peterburis kuni oma töökoja avamiseni 1903. aastal.

Lepad ja C. Bechstein
Tartu Kõrgemale Usuteaduslikule Seminarile kuuluv tiibklaver C. Bechstein oli algul baltisaksa päritolu meditsiinidoktori, aastal 1918 TÜ rektoriks olnud Karl Dehio (1851–1927) omand. Kohe pärast TÜ lõpetamist 1876. aastal osales Dehio laatsaretiarstina Vene-Türgi sõja olulisimas, Pleveni lahingus, kus sai oma esimesed tuleristsed.

Kuni surmani töötas Dehio TÜs, kus tema teeneks oli polikliiniku ja hospitaalkliiniku väljaarendamine.

Klaveri omanikuks sai aastal 1926 Karl Lepp ja sellel alustas muusikaõpinguid tema tütar Helje. 1941. aastal küüditati Karl Lepp koos perega Siberisse ja klaver jäi Lepa vennale, TÜ meditsiinidoktorile Felix Lepale (1881–1973), kelle poeg, TÜ meditsiinikandidaat Ülo Lepp (1917–2003) oli entusiastlik harrastuspianist, kelle esinemisi mäletatakse eredalt praegugi. Sugulaste ja sõprade sõnul olevat ta tundnud Bechsteinil musitseerimisest suurt rõõmu ja rahuldust. Oma erialal saavutas aga Ülo Lepp suurt tunnustust kardioloogias ja südamekirurgias, eriti südame klapirikke diagnoosimisel.
 

Tagasi üles