Linnavalitsus on kooli õhtuse vahetuse sisseseadmise poliitikaga tegemas väga põhimõttelisi ja strateegilisi otsustusi, mida volikogu pole arutanud. See ei ole valitsemise hea tava ega läbipaistev poliitika.
Teine vahetus kui poliitikute teadlik küüniline valik (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päris pikalt on päevakorral olnud Tamme kooli probleem, et õpilased ei mahu ära ja et 1. klassi lapsed hakkavad õppima õhtupoolses vahetuses. Lapsevanemad on arusaadavalt vastu, aga linnavalitsus surub sama joont edasi. Miks see nii on ja mida see endaga kaasa toob?
Üksikute otsuste taga on tavaliselt mingid suuremad põhimõtted ja ideed, mida valitsemisel ja poliitikat tehes järgitakse. Tamme kooli lapsevanemate rahulolematusest üle sõitmine on üks konkreetne juhtum, mis ei ole ilus.
Aga veelgi ebameeldivam on üldistus, mis sellise käitumise tagant paistab. Nii statistilistest andmetest kui ka linnavalitsuse liikmete väljaütlemistest on selge, et samasugune probleem nagu Tamme koolil tabab peatselt ka mitmeid teisi Tartu koole. Võrdse kohtlemise printsiipe silmas pidades ei saa vastus olla neilegi teistsugune kui Tamme koolile: tuleb õhtune vahetus väikestele lastele!
On juba kirjutatud, et seetõttu ei saa mitmetesse huviringidesse ning lapsevanemate elu muutub väga palju keerulisemaks. Inimene otsib väljapääsu ning igaüks, kellel selleks võimalus on, ostab ennast priiks piinast, et 1. klassi laps jääb hommikul üksi koju. Laps saadetakse lihtsalt erakooli! Eriti veel, kui see peaks olema suhteliselt lähedal. See on väga hea lahendus, kui ainult lapsevanemal raha jätkub.
Varasemast suuremad põlvkonnad astuvad üksteise järel kooli. Kui laps õhtuse vahetuse vältimiseks juba pannakse erakooli või mõnda kaugema piirkonna munitsipaalkooli, ega teda siis nelja-viie aasta pärast enam oma piirkonna kooli tagasi tooda. Sõbrad ja tuttavad õpetajad on ju selles koolis, kus alustati.
Niisiis, kui ei lahendata ajutiste moodulite abil praegu tekkinud ja veel tekkivat õhtuse vahetuse probleemi, panustab linnavalitsus potentsiaalselt umbes kümneks aastaks erakoolide rahakotti. Olles ise erakooli vilistlane, suhtun ma erakoolidesse hästi. Küsimus on selles, et linnavalitsus ei tohiks oma kodanikke panna õhtuse vahetuse sisseseadmisega sundseisu, suunama otsustama erakooli kasuks või sundima lapsevanemale peale väga aja- ja närvikulukat transpordiringi, et käia mõnes kodunt kaugemas koolis.
Kõik esimese klassi lapsed ei ole valmis trügima tipptunnil puupüsti täis bussides. Linnavalitsus loob sellega teadlikult ebavõrdsust, sest kõik lapsevanemad ei suuda ennast õhtuse koolivahetuse piinadest vabaks osta. Kõik ei saa lubada endale kohta erakoolis või tööaja arvelt last kuhugi kaugemasse piirkonnakooli sõidutada.
Kui juurutati süsteemi Arno, kirjeldati uue olukorra voorusena just kodulähedase koolivaliku võimalust. Nüüd soovitab linnavalitsus panna kooli astuv laps kuhugi kaugel asuvasse kooli. Väga hüplik poliitika ja lähenemine!
Seesama Tartu linnavalitsus, kes on tselluloosi tehase vastu ja õigusega kritiseerib valitsuse teguviisi, on ühele osale oma kodanikest teinud valitsemisstiili poolest seda sama «tselluloositehase eriplaneeringut».
Õhtuse vahetusega teeb linn noortele peredele veel kord selgeks, et tark on rajada oma kodu mõnda linnalähedasse valda, sest linnas elamisest ja siinsest sissekirjutusest ei ole abi.
Lasteaiatasud on linnas ju niigi kõrgemad kui ümberkaudsetes valdades. Tartu linna eelarvest valdav osa laekub üksikisiku tulumaksust. Kehtiva eelarve põhitegevuse tulu on 142 miljonit eurot, millest 76 miljonit on füüsilise isiku tulumaks. Kui peletatakse elutähtsate teenuste ebamugavaks muutmisega inimesi linnast, siis teadlikult õõnestatakse ka linna tulubaasi.
Piisab sellest, kui viisteist keskmise või veidi kõrgema palgaga peret langetavad õhtuse vahetuse tõttu otsuse kolida valda, kaotab linn sama palju raha kuus, kui kuluks ühe kooli ajutise ruumiprobleemi lahendamiseks moodulruumidega.
Kui jätta kõrvale linnaeelarve tervikuna ja võtta tulubaasist ainult üksikisiku tulumaks, oleks probleemi lahendamiseks vaja eraldada 0,06 protsenti tulumaksust laekuvat tulu. Kui sellega ei suudeta hakkama saada, siis on tegemist kas väga nõrga rahanduskäsitlusega või poliitilise tahtmatusega. Eriti siis, kui arvutame, et õhtupoolne vahetus Tamme koolis puudutab umbes 120 lapsevanemat.
Eeldades, et nad saavad keskmist palka, panustavad nad linna eelarvesse aastas umbkaudu 200 000 eurot. Moodulklasside aastatasu moodustaks veidi üle viiendiku nende inimeste linnakassasse makstud ühest maksust. Tasandusfondist saadav raha iga kodaniku kohta veel lisaks.
Kuna moodulklassides peaks Tamme kooli näitel asuma õppima kaks aastakäiku, siis saab öelda, et kümme protsenti oleks lapsevanemate linnaeelarvesse panustatud maksuraha, mida nad võiks tagasi oodata, et välditaks koolis õhtust vahetust. Kui rehkendusse lisada, et praeguse linnavalitsuse lahenduskäigu järgi makstakse kinni hommikuse pikapäevarühma tööjõukulu, tõenäoliselt rohkem kui ühe pedagoogi palga ulatuses, nõrgendab see veelgi argumentatsiooni, et linnal raha ei ole.
Linnavalitsus on õhtuse vahetuse sisseseadmise poliitikaga tegemas väga põhimõttelisi ja strateegilisi otsustusi, mida volikogu pole arutanud. See ei ole valitsemise hea tava ega läbipaistev poliitika.
Tamme kooli lapsevanemate peas ringleb idee rentida moodulruumid oma raha eest. Kui see peaks juhtuma, on see selge näide kõigiks järgmisteks seesugusteks juhtumiteks. Era- ja avaliku sektori hea koostöö näide see siiski kahjuks poleks. Sundseisu asetatud inimene on nõus maksma, mis siis, et see on ebaõiglane!
Linnavalitsusel on seisukoht, et praegu on juba hilja, mooduleid tellida ei jõua ning raha ei ole. Tõsi! Hiljaks on jäädud selle planeerimisega, ainult et see on olnudki tahtlik ja teadlik valik. Mitte juhuslik eksitus. Parem on parandada viga hilja kui üldse mitte. Järgmise aasta eelarve jaoks on planeerimisaega piisavalt. Oluline on poliitiline tahe ja soov öelda, et õhtune vahetus koolis ei ole mõistlik valik.
Eelmisel laupäeval protestisid tuhanded inimesed käsikäes Emajõe ääres ja soovisid vabariigi valitsuselt tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist. Kohalikud elanikud on häälekalt tehase rajamise vastu.
Valitsuse poliitikat selles küsimuses peavad tartlased enda suhtes ebaõiglaseks. Peavad olukorraks, kus loeb raha, aga mitte suure hulga kodanike tahe. Sellist valitsemisviisi me ju ei soovi.
Seesama Tartu linnavalitsus, kes on tselluloositehase vastu ja õigusega kritiseerib valitsuse teguviisi, on ühele osale oma kodanikest teinud valitsemisstiili poolest sedasama «tselluloositehase eriplaneeringut». Suurele hulgale inimestest ei meeldi Tartu linnavalitsuse stiil ja otsused õhtuse koolivahetuse sisseseadmisel, aga võimul on võimalused, mida kodanikel ei ole.
Kodanikel tuleb leppida, nii nagu on teinud suurem osa õhtusest vahetusest puudutatud lapsevanematest Tamme koolis ja tuleb ilmselt tulevikus teha veel mitmete teiste koolide lapsevanematel.
Tundub, et valitsejate jaoks on valimised veel piisavalt kaugel.