Kalateadlased võtavad tänavu luubi alla väikejärvede angerjavarud

Eile pärastlõunal Saadjärvelt saabunud Priit Bernotas demonstreeris teise mõrrakontrolli kopsakaimat, umbes 70 cm pikkust angerjat. Kalu uuritakse põhjalikult maaülikooli laborites. Foto: Sille Annuk

Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse kalateadlased uurisid eelmisel aastal uudse ruutmõrra süsteemiga põhjalikult Võrtsjärve angerjavarude olukorda. Tänavu jätkub keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK) saadud toetusega projekt neljal väiksemal järvel, kuhu angerjaid igal aastal taasasustatakse.

Limnoloogiakeskuse nooremteaduri Priit Bernotase kinnitusel õigustas ruutmõrra süsteem end Võrtsjärvel igati ning võrreldes varasema metoodikaga, kus angerjate arvukust ja asustustihedust uuriti märgistatud kalade tagasipüügi teel, andis see märksa täpsemaid tulemusi. Selgus, et angerjal läheb Võrtsjärves päris hästi, parimal juhul andis ruutmõrd saagiks kuni 200 kala hektari kohta.

Paljulubav algus