Tartu ülikooli uueks professoriks saab filmimees Ilmar Raag

Filmimees Ilmar Raag Foto: Erakogu

Neljapäeval, 31. mail annab Tartu ülikooli praegune vabade kunstide professor Peeter Laurits ametikoha pidulikult üle režissöörile, stsenaristile ja filmikriitikule Ilmar Raagile.

«Ilmar Raagi valdkond on suurepärane täiendus vabade kunstide professuuri viimaste aastate teemade ringi,» rääkis Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop. «Tema filmiloome ja esseistika käsitlevad sotsiaalseid probleeme ning põletavaid ühiskondlikke teemasid. Nende analüüsimine annab kursusel osalejatele võimaluse avastada oma eriala erinevaid tahke. Raagi suur rahvusvaheline kogemuste pagas toetab hästi ülikooli pikaajalist ülesannet saavutada rahvusülikoolina avardunud maailmas edu.»

Praegune ja tulevane vabade kunstide professor panid 31. mail toimuva professuuri üleandmise üritusele pealkirjaks «Düstoopiast, utoopiast ja kunstniku kreedost». Nii tuleb Peeter Lauritsa ja Ilmar Raagi vestluses juttu kunstniku kreedost, ühiskondlikust närvist, düstoopiatest, utoopiatest ning ühtlasi loometööga seotud eetilistest külgedest.

Ilmar Raag sõnas, et tema jaoks seisneb üks suur küsimus selles, kui palju me lihtsalt jäädvustame meid ümbritsevat ja kui palju on meil õigus tegelikkust oma teoses muuta. «Igal juhul muutub kunst järsku ideoloogiliseks,» lisas Raag. Peeter Laurits täiendas teda: «Sellisel juhul muutub tuleviku käsitlemine eriliseks proovikiviks. Nii düstoopia kui ka utoopia on mingi hoiaku märk, aga mina leian, et düstoopia on kunstnikule liiga lihtne lahendus.»

Ilmar Raagi eeloleva õppeaasta kursuse pealkiri on «Mis meid ühendab killustunud maailmas? Fiktiivse maailma loomise võtted ja eetika» («What Can Unite Us in a Fragmented World? Techniques and Ethics of Fiction»). 2018/2019. õppeaasta jooksul toimub kümme loengut.

Raag ütles, et tema kursus käsitleb eelkõige empaatiat ja lugude jutustamist sotsiaalselt. «Selles on oma osa sotsioloogilisel analüüsil, et leida inimestest arusaamise piire. Seejärel tahaksin aasta teisel poolel õpitoa vormis arendada lugusid, millega püüame mõista teistsuguseid maailmu,» rääkis ta. Tänavu sügisel algaval kursusel tuleb üliõpilastel korjata teiste kultuuride pärimust ja soovi korral kirjutada sellest novell, mõni lihtne pärimuslugu või miks mitte ka filmistsenaarium.

«Kirjutasin kord ühte filmistsenaariumit, kus oli hea ja halb tegelane. Seejärel sain aga kokku targa inimesega, kes arvas, et nii ei ole põnev. Lev Tolstoi olevat öelnud, et kõige pingelisemad on need lood, kus sul on kaks head kangelast, kuid nad võitlevad omavahel,» arutles Raag. «Sel juhul peab lugeja hakkama tõepoolest kaasa mõtlema, et leida üles isiklikud eetilised tõekspidamised. Muidugi on eesti kultuurile omane mõista eelkõige eestlasi. Meie lugudes muutub mitte-eestlane üheplaaniliselt sõbraks või vaenlaseks, aga see on pikapeale igav ja ebausutav. Prooviks astuda siit sammu edasi.»

Vabade kunstide professori ametikoht on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loodud selleks, et arendada mitmekülgselt Tartu ülikooli liikmeskonna vaimsust ja loovust. Selleks kutsutakse professuuri igal aastal üks silmapaistev Eesti loomeinimene, kelle tegevus on seotud ülikooli traditsiooniliste tegevusvaldkondadega. Vabade kunstide professori loengud on avalikud kõigile huvilistele. Kogu õppeaasta jooksul neil osaleja kogub kuus ainepunkti. Ülikoolivälised osalejad, kes soovivad ainepunkte ja tunnistust, saavad kursusel osaleda täiendusõppijana.

Vabade kunstide professor peab ülikoolis avalikke loenguid ning teda võib kaasata õppe- ja teadustöösse. Vastastikusel kokkuleppel võib ta osaleda ka teiste valdkondade ja ülikooli asutuste töös ning nõuandva häälega eksperdi või külalisena komisjonide ja nõukogude töös.