Emajõe keti korraldasid kaks meest ja kaks naist kahest jõeäärsest külast

Emajõe keti peamised korraldajad Terje Oden (vasakult), Anneli Roose, Paul Volmer ja Jüri Pilm. Foto: Kristjan Teedema

Emajõe ketiga, milles seisjad avaldasid meelt jõevee puhtuse toetuseks ning Tartu ja Emajõe lähedusse kavandatava tselluloositehase vastu, osales korraldajate teatel umbes 4500 inimest. Põhilisi korraldajaid oli neli. Kaks meest ja kaks naist.

Hiigelsuure rahvakogunemise eest vastutaja Jüri Pilm ja Anneli Roose on Sugametsast. See küla asub Emajõe veeres üsna selle koha lähedal, mis on üks kümnetest võimalikest puidurafineerimistehase tulevastest asupaikadest.

(Tehtud parandus. Varem olid siin laused: «Hiigelsuure rahvakogunemise eest vastutaja Jüri Pilm ja Anneli Roose on Sugametsast. See küla asub Emajõe veeres üsna selle koha lähedal, kuhu kavatsetakse rajada tselluloositehas.» Est-For Investi kommunikatsioonipartnerina tegutseva kommunikatsioonibüroo JLP teatel 21. mail kell 10.58 on see väide ebakorrektne, sest «täna pole ühtki põhjust väita, et üks asukohtadest oleks tõenäolisem võrrelduna teistega».)

Paul Volmer ja Terje Oden elavad Vorbusel, mis asub Sugametsast otse üle jõe.

Emajõe ketis läks Jüri Pilmi sõnul kõige paremini see, et inimesed hoolivad puhtast veest, mistõttu kett sai pikk ja võimas. «See oli kõige suurem õnnestumine, et inimesed tulid just õigel ajal õigesse kohta ja jaotusid väga hästi laiali piki Emajõe kaldaid,» lisas ta.

Korraldajaid oleks pidanud aga olema kordades rohkem. «Meie meeskond oli väike,» nentis Pilm. «Raske on juhtida nii suurt üritust, kui põhitegijaid on ainult neli ning peale nende mitme ala spetsialiste kolm ja vabatahtlikke – inimeste juhatajaid, ürituse turvajaid, liikluse korraldajaid ja neid, kes hakkasid lõpuks ümbrust koristama – kokku vaid 15. Vähe!» ütles ta.

Kiirabi ei olnud vaja kellelegi kutsuda. Politseisse tuli üks kord siiski pöörduda. "Üks väike, neljaliikmeline seltskond solvas möödujaid, väikelaevu ja vee peal sõitjaid, eks nad tarbisid teisel pool Võidu silda alkoholi," ütles Pilm. "See oligi ainus vahejuhtum, kus pidi politsei sekkuma."

Meeleavalduse mõju

Jüri Pilm ja tema kaaslased on kindlad, et pildid ja videod nii rohkelt kokku tulnud käest kinnihoidjatest mõjutavad poliitikuid ning kindlasti hakkab ka valitsev partei mõtlema, kas võtab endale riski jätkata tselluloositehase eriplaneeringuga. «Meie eesmärk oli Emajõe ketti kavandades lõpetada eriplaneering nüüd ja kohe,» ütles Jüri Pilm.

Terje Oden rääkis, et tema ülesanne oli peamiselt vabatahtlikke suunata ja rahvast juhtida keti hõredamatesse osadesse. Teisisõnu pidi ta kõva häält tegema, nagu ta oma tegevuse kohta muiates ütles.

"Mina tegelesin lavaga, kutsusin kokku kõnelejad ja muusikud," ütles Paul Volmer. Ta lisas, et suurt abi osutas sealjuures Lenna Kuurmaa.

Neljas meeskonnaliige Anneli Roose oli kommunikatsioonijuhi ülesannetes. Ta kogus infot, mis käis ürituse kohta: kes millega aidata saab, kes millega tegeleb, mis ajaks peab olema üks või teine asi tehtud. "Kogu haldus ja logistika oli tema õlul," ütles Jüri Pilm.

Anneli Roose pakkus ka välja, et ketis osales arvatavasti 4000 - 4500 inimest. "Droonivideodelt tuleb üle lugeda," lisas ta.

Kui palju tõi Emajõe kett kaasa rahalisi kohustusi? "Igaüks on oma rida ajanud ja teinud ka kulutusi, mis on suuresti omast taskust kinni makstud," ütles Terje Oden. "Kui istume laua taha maha ja hakkame vaatama, palju meile on raha laekunud ja palju meil kulutusi on tehtud, siis selgub karm tõde."

Sugametsa ja Vorbuse

Nagu juba märgitud, on Jüri Pilm ja Anneli Roose Sugametsast. See on väike küla linna külje all. Linnulennult 10-12 km Tartust, Emajõege pidi ülesvoolu. "Sugametsas elavad väga toredad inimesed, nad saavad hästi omavahel läbi, hoolivad keskkonnast ja sellest, mis toimub ümberringi," ütles Jüri Pilm. "Meil on Sugametsas võrratu loodus."

Suurvee ajal ulatub Emajõgi sealsetest kodudest 30…40 meetri kaugusele, aga tavaliselt voolab vesi umbes 200 meetri kaugusel. Elanikke on aasta läbi kümnes majapidamises, teist sama palju on suvitajad.

Miks sattus mitme tuhande inimese ketti suunamine just nende kahe külaga seotud kahe mehe ja kahe naise kätte? Eks ikka suures osas ka selle pärast, et tehast kavandatakse Sugametsa külje alla, ja Vorbuse asub otse teisel pool jõge.

Emajõe keti eest vastutajaks pandud Jüri Pilm on pool oma tööelu olnud riigiametnik, teeninud leiba peamiselt erinevates jõustruktuurides. "Olen olnud piirivalvur, kaitseväelane, kaitseliitlane ja nüüd siis olen vanglaametnik," ütles ta.

Kui suur on võimalus, et Emajõe keti korraldamise pärast sünnib riigiametnikule riigi poolt pahandusi? "Me elame demokraatlikus riigis," ütles Jüri Pilm. "Ja vanglas on tunda kõige paremini, kus jooksevad vabaduse piirid."

Emajõe kett oli tema sõnul registreeritud avalik üritus, mis oli kooskõlastatud ja rahumeelne, mille eesmärk ei olnud sõdida, vaid kaitsta oma pisikest armsat Eestit, Emajõge ja ka Peipsit. "Ma olen oma juhtkonnale teada andmud kohe, kui see plaan tekkis. Sellega on kõik korras," ütles ta.