Kirikus ja kodus lõhnavad nelipühade puhul kased

Kased Peetri kirikus.

FOTO: Raimu Hanson

Täna on nelipühade esimene püha, mis on ühtlasi riigipüha ja rahvakalendris suvisted. Vana kombe kohaselt tuuakse sel puhul juba eelmisel päeval kased tuppa. Tartu Peetri kirikus võttis tänasele jumalateenistusele ja samas ka kevadisele leeripühale sisenejaid vastu värske kase lõhn. Kased olid paari kaupa kiriku uksel, koorirõdu all ja altari kõrval.

Kirikurahvas peab nelipühi kristliku koguduse sünnipäevaks. Eesti evangeelse luterliku kiriku veebilehel on kirjas, et nelipühade nimetuse rahvapärane vaste on suvisted ehk suve saabumise ja vastuvõtmise pühad.

Suvistepühadeks püüti kevadkülv lõpetada, et poleks töömuresid. Suvistelaupäevaks köeti saun ja pärast saunaminekut olid tuppa toodud suvistekased. Kodudesse toodi muudki rohelust, toomingaoksi ja lilli, et nende puhkevast kasvujõust osa saada.

Põhja-Eestis algas suvine kiigelkäimine nelipühadest. Kiigeplats tehti juba varem korda, see oli noormeeste ülesanne. Tehti ka paremat toitu. Et igal pool liha polnud lauale panna, siis tehti kohupiimatoite.

Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi Berta järgi on suvisted rahvakalendris olnud oluline peo- ja naljapäev, kindlasti meeldejäävaimaid aasta pühi kaselõhna ja rõõmsa meeleolu tõttu. Varem toodi tuppa noori kaski ja pandi toanurka vette seisma, tänapäeval piirdutakse tihti okstega.

Kesk- ja Lõuna-Eestis oli selle püha puhul tavaks mune värvida, see oli nn teine munadepüha. Mune värviti peale lihavõtete ajal levinud sibulakoorte, kohvi ja munalakkide aga just kaselehtedega, mis andsid munadele kena heleda värvi.

Kased Peetri kirikus.

FOTO: Raimu Hanson

Tagasi üles