:format(webp)/nginx/o/2018/05/19/7851671t1hd61c.jpg)
„Keegi liigub linnapea kabinetis,“ ütles volikogu esimees Aadu Must. Lähemal vaatlusel osutus tema tähelepanek naljaks. Selline lause kõlas eile paar tundi enne südaööd häirekeskuses, kus peavad suurte ja väikeste ekraanide ees vahti politseiametnikud. Mõni minut varem ütles linnapea Urmas Klaas uute pöördkaamerate võimekust iseloomustades, et on isegi seda näha, kes mida tänaval sööb ja joob.
Linna võimu ja valitsuse esindajad – lisaks Klaasile ja Mustale ka abilinnapead Reno Laidre, Madis Lepajõe ja Raimond Tamm – käisid koos politseinikega täna öösel kesklinnas patrullimas ehk tutvumas ööelu varjukülgedega, kuid enne seda vaatasid üle uue põlvkonna turvakaamerate nägemisvõime.
Turvatunde tõstmiseks ja korrarikkumiste ennetamiseks on politsei Tartu linna abil ülikoolilinnas varasemale 18 turvakaamerale hankinud lisaks 15 uut terava vaatega aparaati, mis on samamoodi paigaldatud tihedamalt külastatavatele tänavalõikudele ning kohtadesse, kuhu politsei saab sagedamini väljakutseid.
„Turvakaamerate võrgustiku laiendamine Tartus on üks, kuid väga oluline samm linnaelanike ja külaliste igapäevase turvatunde tagamisel. Tartu linn on selles osas olnud politseile tugev partner, kes mitte ainult ei mõtle turvalisuse küsimustes aktiivselt kaasa, vaid teeb selleks järjepidevalt ka käegakatsutavaid samme. See näitab, kui oluliseks peab kohalik omavalitsus oma inimeste kaitstust ja heaolu,“ ütles Lõuna prefektuuri politseikapten Ottomar Virk.
Urmas Klaasi sõnul on linna ja politsei koostöö tartlaste turvatunde tagamisel olnud pikka aega väga hea. „Alustasime koostöös politseiga videovalvesüsteemi rajamist Tartu kesklinnas juba 2007. aastal ja nüüd saime panna õla alla ka kaameravõrgu laiendamisele,“ lisas linnapea.
Ottomar Virk märkis, et kaamerate asukohad on planeeritud nii, et kaetud ei oleks mitte üksnes kriitilisemad kohad, vaid ka olulisemad inimeste ja sõidukite liikumissuunad.
Uued kaamerad toimivad Full HD kvaliteedis, on võimsa optilise suumiga, töötavad infrapuna põhiselt öönägemisrežiimis ning võimaldavad teatud ajaperioodiga salvestusi tagantjärele üle vaadata. Ottomar Virk näitas kõrvuti vana ja uue kaamera pilti, ja need olid nagu öö ja päev.
„Kaameratega on politseil rohkem võimalusi seaduserikkujate tuvastamiseks, kuid mitte ainult,“ ütles Virk. „Näiteks 14. mail saime teate, et Tartus Laial tänaval on koduõuelt kadunud 6-aastane terviseprobleemidega poiss. Turvakaameratega tuvastasime, et laps kõndis ühe täiskasvanu kõrval piki Rüütli tänavat. Patrull võttis suuna sündmuskohale, kuid samas laekus hädaabinumbrile ka kõne, et südalinnas uitab vanemateta paljajalu pisike poiss. Saime lapse turvaliselt koju viia ja emale südamerahu tagasi anda.“
Turvakaamerate võrgustiku laiendamine läks maksma ligi 12 000 eurot, raha eraldas Tartu linn.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/19/7851739t1hb89f.png)
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)