Kolmapäeval kella 15 paiku süttisid Eesti Raudtee Tartu jaama juhtimiskeskuse keldris elektrikaablid, mistõttu katkes kogu juhtimiskeskuse töö. See omakorda pani seisma piirkonna raudteeliikluse ja jättis kümned teadmatuses reisijad vähemalt paariks tunniks jaama ootama.
Reisirongide käitusfirma Elron juhatuse esimees Olle Tischler rääkis päev hiljem Tartu Postimehele, et info oli kättesaadav nende kodulehel. Ka märkis ta, et kõigis vaksalihoonetes on üleval sildid Elroni infotelefoni numbriga. Sinna saavad inimesed alati helistada ja uurida, miks rongid ei liigu.
Samas tunnistas Tischler probleemi, sest elektroonilised infotablood on raudteejaamades aegunud ning nende haldamiseks jäävad Elroni käed lühikeseks. Nimelt kuuluvad need hoopis maanteeametile.
Tischleri sõnul tõkestas sedapuhku reisijate kiiret teavitamist muu hulgas see, et põlengus kannatada saanud juhtimiskeskusest väljastati esialgu väga muutlikku infot. Kõigepealt olevat sealt öeldud, et rongid peavad ootele jääma vaid 15 minutiks, seejärel pikendati viivituse aega 20 minutile ning edasi poolele tunnile. «Me ei teadnud, kui tõsine probleem on ja millal rongiliiklus taastub,» sedastas Tischler. Samas kinnitas ta, et sarnaste olukordade tarvis on kriisiplaan ning kolmapäeval talitati vastavalt sellele.
Ometi jääb tõsiasjaks, et Tartu raudteejaamas olid inimesed pikka aega infosulus ega osanud aimata, millal ja millega neil õnnestub soovitud sihtkohta jõuda. Teiste seas oli teadmatuses jaamas töötav klienditeenindaja. Algul kurtis ta, et Tallinnas ei võta keegi telefoni, hiljem ütles leti ette kogunenud inimestele, et asendusbussid on teel, aga pole teada, millal need pärale jõuavad.
«Tartu kassa teenindaja ei ole meie töötaja, kuid ta on informeeritud ja koolitatud meiega koostööd tegema ning ta andis edasi seda, mida talle oli räägitud. Vaevalt me saanuks Tallinnast Tartusse oma inimest appi saata,» lausus Tischler.
Elroni juht kordas, et parim kanal operatiivse info levitamiseks on ikkagi Elroni kodulehekülg. «Eeldame, et kliendid otsivad oma küsimustele vastuseid just sealt. Mõte, et me peaks inimesi ajakirjanduse kaudu teavitama, on meile uus. Ma ei kujuta ette, kui kaua selline viis oleks aega nõudnud. Kõik meie inimesed olid ju hõivatud probleemi lahendamisega.»
Tischleri sõnul on asjakohane rongide seisakut võrrelda liiklusõnnetusega. «Kõik käis kriisikava järgi, aga just sel hetkel sattus olema palju kliente ja vähe teenindajaid. Pealegi polnud ka meil endil rohkem infot kui see, et asendusbusside otsimine käib ja need saadetakse teele esimesel võimalusel,» jätkas ta.
Kokku võttes tunnistas Tischler siiski, et Elron polnud olukorda hästi lahendanud, ning lubas, et ettevõte pingutab selle nimel, et edaspidi midagi seesugust ei korduks. «On näha, et väliskommunikatsioonis on meil veel vajakajäämisi. Teeme endast oleneva, et seda parandada. Palun klientide ees vabandust.»
Tischler ei osanud veel öelda, kui suurt majanduslikku kahju tuleb Elronil juhtunu tõttu kanda. Küll aga sedastas ta, et nad on juba saanud palveid hüvitada raisku läinud elektroonilisi rongipileteid ning muid erakorraliselt tekkinud kulusid.
