Alatskivi Apollo lugu: paruni metsast presidendi parki

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kohalikud suhtusid kujusse pigem halvakspanuga, käisid nii mõnedki noored neiud oma leeripäeval raudmehe juures pilti tegemas, nagu Apollo talu peretütar (vasakul) ja tema sõbratar. Foto on tehtud Eesti Vabariigi algusaastatel.
Kuigi kohalikud suhtusid kujusse pigem halvakspanuga, käisid nii mõnedki noored neiud oma leeripäeval raudmehe juures pilti tegemas, nagu Apollo talu peretütar (vasakul) ja tema sõbratar. Foto on tehtud Eesti Vabariigi algusaastatel. Foto: Foto: Erakogu

Teisipäevases lehes kirjutasime, et Alatskivi lossi pere lootused praegu Kadrioru pargis asuva, aga kunagi lossi parkmetsas ilutsenud Belvedere Apollo kuju tagasi Alatskivi maile tuua pole ilmselt määratud täituma. Kuid mis kuju see üldse on ning mis asjaoludel Apollo 1937. aastal Kadriorgu viidi?

Alatskivi lossi rajas toonane mõisnik Arved von Nolcken enda loodud projektide järgi. Lisaks Inglise stiilis pargile kuulus lossi juurde ka suur parkmets teisel pool paisjärve ning just sinna, lossist ligi kahe kilomeetri kaugusele võimsa rändrahnu otsa parun Nolcken 1880. aastatel Belvedere Apollo malmkoopia paigutada lasigi.

Tegelikult olnud paruni algne soov eksponeerida Apollo kuju lossiesisel platsil, kuid abikaasa Josephine nõudmisel pidi ta sellest plaanist loobuma. Väidetavalt olnud selle taga kõlbelised aspektid: Josephinele polevat meeldinud, et kohe lossi ees on alasti mehe figuur (viigileht paigutati kujule alles nõukogude ajal).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles