Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)
/nginx/o/2018/05/15/7846268t1ha9b3.jpg)
Neiu, keda sa naiseks tahad kosida, osutub su poolõeks, kelle ema tappis raevuhoos teie ühine isa, tiirane ja läbinisti paheline kirikuõpetaja. Selline süžee kõlab kui mõnest Ladina-Ameerika seriaalist, kuid võta näpust: need teemad olid 135 aastat tagasi hingel Tallinna ametnikul Karel Järvel, kes raius loo kõlava pealkirjaga näidendiks «Surnu pealuu ehk Köstri saladus».
Paraku polnud Järve näidendil õnne omas ajas lavalaudadele jõuda. Tsensori punane pliiats leidis tekstist rohkelt saksavaenulikke ja ka kõlbeliselt kaheldavaid kohti, nõnda et 1883. aasta juunis tehti näidendile venekeelne märge «Avaldamiseks ebasobiv».