Alvar Tipp: Tartus on liiga palju lapsi!

Alvar Tipp Foto: Erakogu

Tamme kooli ületamatut ruumikitsikust analüüsides saab olukorda lühidalt kokku võtta tõdemusega, et Tartus on lapsi lihtsalt liiga palju.

Juba viimased paar kuud on toimunud intensiivne ning põhimõtteline võitlus Tartu linnavalitsuse ja Tamme kooli esimesse klassi minevate laste vanemate vahel. Viimastel andmetel puudutab see võitlus vahetult ja isiklikult 60 lapse vanemaid, kuid linnapea Urmas Klaasi reedel välja öeldud tõdemuse teoks saades tekivad järgmistel aastatel ka teistes Tartu koolides õhtused vahetused. Põhjus on sellest, et 900 last tuleb järgmise nelja aastaga esimestesse klassidesse rohkem.

Seega, vanemad, kellel on nelja- kuni kuueaastased lapsed, olge valvsad, küsige koolidest järele, kuidas seal tulevik paistab. Tundes linnavalitsuse asjaajamist, öeldakse, et see info jõuab kooli alles viimasel hetkel. Kui see Reformierakonna pakutav ja peale surutav privileeg, kasutades linnavolinik Andrus Pundi hinnangut, ei sobi, tuleks tegutsema asuda, liituge meiega.

Paljude arvates on meie võitlus tulutu, kuna Tartus on võimul Reformierakond ja Keskerakond käsikäes. Eestis on olnud nn äraostmatute partei, kuid Tartus praegu võimul olevad parteid paistavad silma eksimatusega. Kõik tehtud otsused on õiged ning ülevaatamisele-muutmisele ei kuulu. Samas ei maksaks unustada, et eksimuse tunnistamine ei ole nõrkuse, vaid tugevuse märk.

Me oleme jõudnud olukorda, mida lühidalt saab kokku võtta tõdemusega, et Tartus on lapsi lihtsalt liiga palju. Avastasin end juurdlemast, kas Eesti president ajalehti loeb ja telekanaleid vaatab ning kas selle kohalikku elu puudutava teemaga on ka tema kursis. Kas Eesti presidendile ei tundu kummaline, kui üks Lõuna-Eestis asuv linn sisuliselt kiusab oma elanikke ning sülitab riigi eelmiste aastate üleskutsele saada rohkem lapsi ning selliselt üheskoos panustada Eesti Vabariigi tulevikku?

Tartus võetakse vastu kaheteistkümne miljoni euro suurune lisaeelarve, aga ikkagi ei leita ajutise lahendusena paariks aastaks 6000 eurot kuus, et Tamme koolis see paar aastat kenasti teise vahetuseta üle elada. Kui see summa on Tartu linnale nii hiigelsuur raha, siis äkki peaksime meie lapsevanematena algatama ühisrahastuse kampaania? Kodanikuühiskond meil toimib, isegi kui linnal on ükskõik tema elanike muredest.

Väga suur osa inimesi käis nõukogude ajal ka ise koolis õhtupoolses vahetuses ning valdavalt öeldakse, et täitsa hea oli, sai palju magada. Ka mina käisin õhtupoolses vahetuses, aga mitte esimesest klassist alates. Mäletan väga täpselt seda aega, kui pärast õhtuse vahetuse lõppu sõitsin jalgrattal Tartu ülikooli staadionile Taivo Mägi jooksutrenni.

Pärast paari aastat jõudsin selgusele, et mulle pole seda rohkem vaja: õhtuti kell kaheksa jõuad väsinuna koju ja samal ajal näed, kuidas hommikupoole koolis käivad sõbrad veel rõõmsalt väljas mängivad.

Kas presidendile ei tundu kummaline, kui üks Lõuna-Eestis asuv linn sisuliselt kiusab oma elanikke ning sülitab riigi eelmiste aastate üleskutsele saada rohkem lapsi ning selliselt üheskoos panustada Eesti Vabariigi tulevikku?

Reedel meeleavaldusel kõlas üks «tore» arvamus, et miks te siis üldse tahate lapsi trenni panna. Loodan väga, et linnavalitsuses ei ole sellise mõtte toetajaid. Huvialaringides ja trennides käimine on väga vajalik igale lapsele.

Olgu, kui nõukogude ajal midagi öeldi, siis nii ka oli, vaielda polnud kellegagi. Kõik pandi paika kaugelt, sageli Moskvast. Ometi ootaks mõistvamat suhtumist nüüd Eesti Vabariigis kohalikelt võimudelt ja ametnikelt. Kas linn on ametnike oma ja nende jaoks või siiski on linn oma elanike oma ja ametnikud peaksid tegema kõik, et elanikud oleksid rahul?

Reedesel kokkusaamisel lubas linnapea, et 17. maiks, Tamme kooli lapsevanemate koosoleku ajaks on linnavalitsusel teada, mis huviringe teises vahetuses õppivatele lastele pakutakse. Kahtlen väga sügavalt, et pakkumisele tuleb selliseid trenne nagu korvpall ja jalgpall. Jah kunsti-, muusika- ja maleringe on kergem korraldada, aga meeskonnasporti üksi ju ei harrasta. Linnapea sõnavõtust jäi kõrva ka häid asju. Nimelt kuna pikapäevarühm tuleb paindliku algusega, saab laps kodus magada ning kui ärkab, siis linna sotsiaaltöötaja toob ta pikapäevarühma. Ning mis eriti hea, laps saab seal ära teha ka kõik koolis jäetud kodutööd.

Muidugi, kui nüüd mingi kodutöö on kehvasti tehtud või sootuks ununenud, kas e-kooli õpetaja kirjutatud märkus läheb siis ka päevakeskuse töötajatele ehk kes vastutab?

Meie võitlus oma laste eest ei ole läbi ja miks peaks läbi olema. Me kaitseme ju laste tulevikku. Nagu meie piketil ka ühele plakatile oli kirjutatud: «Lapsed on meie tulevik!!! Ja tuleviku arvelt kompromisse ei tehta!!!»

Jah, Tamme kooli esimesse klassi minevad lapsed on meie tulevik. Nemad hakkavad maksudest pensioni maksma, sealhulgas ka praegustele linnavalitsuse ametnikele.

Te ei tahaks ju edaspidistel pikettidel näha selliseid plakateid nagu «Eesti laste parim kasvukoht ei ole Eestis» või «Lastevaenulik Tartu». Või tahate?