/nginx/o/2018/05/10/7835906t1h95ee.jpg)
Viktor Kossakovski film «Elagu antipoodid!» sünnib emadepäeval uuesti: Pariisis elav tunnustatud organist Maris Podekrat loob sellele Tartu Pauluse kiriku orelil improviseerides uue helilise tausta.
Mismoodi kõlab laava, mis läheb üle elevandi nahaks?
10. mai 2018, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mismoodi kõlab lumesadu? Nüsitud soeng? Lihakänts? Laava, mis läheb üle elevandi nahaks? Vett larpiv lõvi? Valged aluspüksid?
Filmi iseloomustavad Maris Podekrati sõnul vapustavad looduskaadrid, kontrastid ja filosoofia, väga erilised üleminekud, vaikus.
«Tõesti on ilus film. Minu kananaha-stseen on see, kuidas surnud vaala hing teispool maakera liblikana minema lendab,» iseloomustas Eesti juurtega Maris Podekrat Kossakovski teost, mida näidatakse pühapäeval kell 17 Tartus Pauluse kirikus.
Suurem osa oreliimprovisatsioonist sünnib kohapeal. «Mõned kohad on täpsemalt ette valmistatud, et muusika ja pilt oleksid sünkroonis. Ühe osa moodustab rahvamuusikaimprovisatsioon ja paar kohta kattuvad filmi originaalmuusikast võetud teemadega,» rääkis Maris Podekrat.
«On hea meel, et Maris nüüd ka Eestis kontserdi annab,» lisas Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü programmijuht Kadri Laube. «Põlvamaal sündinud ja kasvanud Maris on lõpetanud Cergy-Pontoise’i ja Rueil-Malmaisoni konservatooriumi ning nüüd saame teda kuulata ka kodumaal.»
Maris Podekrat räägib, et pooleteisetunnise filmi helindamine nõuab süvenemist. «Mina õpin tavaliselt filmi pähe ja mängin seda kümneid ja kümneid kordi läbi: pean teadma, kas kotkas lendab kotkas kaadris 10 sekundit või kolm minutit, kas ta lehvib seal niisama või lõpeb lend verevalamisega, kas ta tuleb millalgi tagasi või on ta paari stseeni pärast juba unustatud,» iseloomustas Podekrat loomeprotsessi.