Reformierakondliku privileegi saabumine Tammelinna

Andres Võrk

FOTO: Kristjan Teedema

Kui laste koolipäev algab lõunast, võib oodata õpitulemuste langust, eriti matemaatikas. Näiteks on 260 000 Euroopa õpilase hinde analüüsimise põhjal järeldatud, et pealelõunane koolivahetus toob kaasa keskmise hinde languse.

Nädalavahetusel kostis Tammelinnast rõõmuhõiskeid! Reformierakondlasest linnavolikogu hariduskomisjoni liige avas eelmise nädala Tartu Postimehes lõpuks Tammelinna lastevanemate silmad. Sügisest algav õhtune vahetus esimeses klassis on privileeg tammelinlastele! See soosivat koguni laste tervist ja õppeedukust.

Olen kolme lapse vanem, kellest kaks juba õpivad Tamme koolis ja üks alustab õppetööd sügisel. Kahjuks ei saa mina küll aru, milles see privileeg seisneb.

Hariduskomisjoni liige kirjutab artiklis, et tema väidet toetavad tunnustatud ülikoolide uurimistööd. Kahjuks küll viiteid toomata. Et tegu on Tartu ülikooli üliõpilasega, kes on teadustöö tegemist õppinud, siis kindlasti ei loobi ta neid väiteid niisama. Olengi palunud tal saata mulle viited nendele uuringutele. Seniks jäi mind närima kahtluseuss ja otsustasin ka ise teadustöödega tutvust teha.

Mida siis uuringud näitavad? Paljud uuringud näitavad, et tundide algusaja nihutamine väga varaselt tunnilt (näiteks 7.30 või 8, nagu on sagedane USAs) tunnikese hilisemaks (näiteks algusega kell 8.30 või 9) toob kaasa õppeedukuse kasvu, sest laste öine uneaeg pikeneb ja õpilased suudavad värskema peaga koolis rohkem omandada. See kehtib eelkõige teismeliste kohta, kelle bioloogiline rütm muutub võrreldes algklassides õppivate laste omaga.1 Nii, et kui reformierakondlik linnavalitsus kehtestaks teismeliste kooli algusajaks Tartu linnas kell 9, siis tõesti võiks oodata õpitulemuste paranemist.

Kuid kui laste koolipäev algab kell 12, nagu Tammelinna privilegeeritud lastel sügisest, siis võib oodata õpitulemuste langust, eriti matemaatikas. Näiteks on 260 000 Euroopa õpilase hinde analüüsimise põhjal järeldatud, et pealelõunane koolivahetus toob kaasa keskmise hinde languse.2 Kahe miljoni USA keskkooliõpilase andmete analüüs on näidanud, et õhtu poole matemaatikat ja inglise keelt õppinud noortel on nende ainete õpitulemused palju kehvemad kui hommikupoole õppinud noortel.3

Siiski, õhtupoolse vahetusega koole on üle 40 riigis. Tamme kooliga samasugust koolisüsteemi rakendatakse näiteks ka Gambias, Kongos ja Sambias.

Samale järeldusele on jõutud ka Bulgaaria andmete põhjal, et pealelõunane matemaatika õppimine on kehvemate tulemustega. Siiski humanitaaraine, nagu ajalugu, sobis ka pealelõunaseks õppimiseks.4 Seega näitavad viimaste aastate uuringud, et õhtupoolne õppimine ei soodusta laste teadmiste kasvu, eriti just reaalainetes.

Siiski, õhtupoolse vahetusega koole on enam kui 40 riigis. Unesco välja antud ülevaate järgi kasutatakse seda peamiselt arengumaades, kus riikide finantsvõimalused on väikesed ning haridussüsteemi juhtide üks eesmärk on minimeerida kulusid.5 Tamme kooliga samasugust koolisüsteemi rakendatakse näiteks ka Gambias, Kongos ja Sambias.

Ootan Reformierakonnale teadaolevaid teadusuuringuid. Seniks aga tuleb tõdeda, et tammelinlaste rõõmuhõisked neile antud privileegi kohta võivad olla enneaegsed. Esimesse klassi õpilaste õhtupoolsesse vahetusse saatmine Tamme koolis on privileeg linnavalitsusele, kes ei ole suutnud hakkama saada lihtsa matemaatikaga, mida vajab põhihariduse korraldamine. Huvitav, kas linnavalitsusest on keegi kooliajal matemaatikat õppinud õhtupoolses vahetuses?

1 Shapiro, Williams (2015), «The Causal Effect of the School Day Schedule on Adolescents», Society for Research on Educational Effectiveness

2 Lusher, Yasenov (2016), «Double-Shift Schooling and Student Success: Quasi-Experimental Evidence from Europe», Economics Letters

3 Pope (2016), «How the Time of Day Affects Productivity: Evidence from School Schedules», The Review of Economics and Statistics

4 Dimitrova (2016), «The afternoon effect: differential impacts on student performance in maths and history»

5 Bray (2008), «Double-Shift Schooling: Design and Operation for Cost-Effectiveness», UNESCO: International Institute for Educational Planning

Tagasi üles