Tulesüütajad serveerivad tõde

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Tommingas (vasakul) suudab Biedermanni tegelas­kujusse kokku mängida ogara entusiasti ja sirgjoonelise hüsteeriku ning Ott Sepp esitab Eisenringi rollis tiheda mänguarsenali. 
Aivar Tommingas (vasakul) suudab Biedermanni tegelas­kujusse kokku mängida ogara entusiasti ja sirgjoonelise hüsteeriku ning Ott Sepp esitab Eisenringi rollis tiheda mänguarsenali. Foto: Heikki Leis

Ain Mäeotsa uuslavastus «Härra Biedermann ja tulesüütajad», mis põhineb Šveitsi kirjaniku Max Frischi näidendil, elustab visuaalselt tõetruu 1960. aastate interjööri ja täidab selle absurdsete karakterite manipuleeritavate väärtustega.

Lavastuse kunstniku Kristjan Suitsu valikud on õnnestunud nii usutava keskkonna loomisel kui ka ruumi oskuslikul jaotamisel. Pikaks venitatud elutuba avardab publiku vaatevälja, kuhu mahub sel moel korraga ära mitu mänguala.

Lisaks sellele kasutatakse ka ees- ja tagalava, et näidata seda, mis toimub pööningul ja teistes abiruumides. Ruumi jaotamine pikkusesse ja sügavusse muudab selle vaheldusrikkaks ja kompenseerib valdavalt pruunides toonides lavakujunduse üksluisust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles