21 vaatenurka kodumaa kirikuloole

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakraalehitistest on aastasadade jooksul kujunenud linnade ja asulate ühed põhilisemad sümbolid. Nii ka Jaani kirikust Tartu südalinnas. 
Sakraalehitistest on aastasadade jooksul kujunenud linnade ja asulate ühed põhilisemad sümbolid. Nii ka Jaani kirikust Tartu südalinnas. Foto: Kristjan Teedema

Usuteadlase Olaf Silla sulest ilmus kaheksakümmend aastat tagasi kõrgkooliõpik «Eesti kirikulugu. Vanimast ajast olevikuni». Praeguse kevadeni oli see ainus kodumaa kirikuloo üldkäsitlus.

Tartu ülikooli kirikuloo professor Riho Altnurme täpsustas, et 1995. aastal avaldas vaimulik Vello Salo poolkäsikirjalise laiendatud käsitluse, kus lisaks Silla tekstile ilmus ta enda kirjutatud «Riik ja kirikud 1940–1974». Vajadus värske käsitluse järele oli suur, kuid selle koostamiseni jõuti alles nüüd. Miks?

Videoloengute tuules

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles