/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2011/05/24/595704t1h93d2.jpg)
Asjatundjad ei leidnud lõhki rebenenud von Bocki maja vundamenti lahti kaevates ainsatki märki puitparvedest, millele teatakse toetatud olevat paljud Tartu vanalinna kivimajad.
Von Bocki maja alt ei ilmunud parvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geotehnika Inseneribüroo objektijuht Tõnu Zimovets kaevas läinud nädala neljapäeval ja reedel von Bocki maja keldris koos abilisega üheksa prooviauku kuni vundamendi alumise servani. Igal pool jõuti servani umbes kaks meetrit tänavapinnast allpool, kus tuli vastu ka pinnasevesi.
«Ainult Ülikooli ja Jakobi tänava nurgal oli vundament üheksa sentimeetrit veepiirist allpool,» kirjeldas Zimovets. «See nurk võiski ära vajuda ja pragunemise põhjustada.»
Vundamendi lahtikaevamisele järgnes vundamendialuse pinnase tiheduse hindamine löökläbistuse meetodil. Spetsiaalseid terava metallpeaga vaiu rammiti kolme kuni kuue meetri sügavusele arvates vundamendi servast. Mitte üheski prooviaugus ei leitud märkigi puitparvedest, mida laoti sajandeid vanalinna majade alla. Von Bocki maja on ehitatud kahes osas 18. sajandi viimasel veerandil.
Tartu Ülikooli projekteerimis- ja ehitushangete peaspetsialist Madis Noor ütles, et juuni algusse on plaanitud kohtumine Geotehnika Inseneribüroo juhtidega ning siis selgub, kas tellitakse lisauuringud või on võimalik teha von Bocki maja olukorrast kirjalik kokkuvõte ning öelda välja vajumise põhjused juba hangitud andmete põhjal.