/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2018/05/04/7823564t1hb6f8.jpg)
Eile õhtul külastas president Kersti Kaljulaid Jõgeva vallavolikogu istungit, kus ta pani haldusreformi järgselt tekkinud volikogu liikmetele südamele, et uues suures vallas ei unustataks ära väikseid kohalikke kogukondi ning kantakse piisavalt hoolt sotsiaalabi vajavate vallakodanike eest.
President Kersti Kaljulaid sõnas eile Jõgeva vallavolikogu saalis, et võttis omale eesmärgiks aasta jooksul kõik haldusreformi järgselt tekkinud omavalitsused läbi käia. Ühinemise järel tekkinud Jõgeva vald oli presidendil järjekorras kaheksateistkümnes uus omavalitsus.
«Haldureformi järel uut omavalitsust juhtida on keeruline ülesanne ning olen väga tänulik teile, kes võtsid selle vastutuse ja julguse kandideerida viimastel valimistel,» sõnas president alustuseks.
Kohalikest teemadest tõstis president esile kolm teemat, mille kallal peaksid kohalikud omavalitsused rohkem vaeva nägema.
Oleme pööranud palju majanduse arenemisele, aga sotsiaalvaldkonnas on vaja rohkem tuge, et me näeks arenenud riigi moodi välja, sõnas president Kaljulaid
Esmalt rõhutas president, et vallad peaksid rohkem vaeva nägema Euroopa rahade kasutamise osas. «Ma ei usu, et projektikirjutamise oskus on ainult Tallinnas. Praegu on see aasta, mil saate seda projektiraha ämbrit kallutada Tallinnast eemale.»
Ta tõi näiteks, et erinevalt teistest 2004. aatal Euroopa Liiduga liitunud riikidest, on Eesti kohalikud teed väga kehvas seisus. «Kunagi olid Poola teed Euroopas naljanumber, aga minge ja sõitke Põhja-Poolas praegu. Seal on kõik teed väga heas korras,» märkis president.
Veel pani president volikogule südamele, et ei unustataks ära väikeseid kohalikke kogukondi. «On hästi oluline, et volikogud leiavad selle meetodi, kuidas hoida seda sektorit enda lähedal,» lisas president.
Üheks olulisemaks teemaks, mille eest vallad peavad seisma, on presidendi arvates sotsiaalvaldkond. Tema selgituste kohaselt on Eesti majandus juba nii heal järjel, et oleks patt jätta käitumihäiretega noored ja puudega inimesed tahaplaanile.
«Oleme pööranud palju majanduse arenemisele, aga sotsiaalvaldkonnas on vaja rohkem tuge, et me näeks arenenud riigi moodi välja, ei pea olema Rootsi või Soome, et teha head sotsiaaltööd,» lisas president.
Veel märkis president Kaljulaid, et tal on plaan viis aastat käia ja närida selle teema kallal nii kaua kuni need asjad toimima hakkavad.