Indoneesiasse magistritööd kirjutama läinud naine naases sealt kunstnikuna

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnik Ethel Kings ja ta maalid.
Kunstnik Ethel Kings ja ta maalid. Foto: Roosi Pedassaar

Tartu Gildi galerii vastavatud näituse autor Ethel Kings elas aastatel 2010 kuni 2017 Indoneesias, õppis sealse maa keelt ja kultuuri ning avastas, et kunagi Tartu laste kunstikoolis istutatud seeme hakkab uuesti võrseid ajama.

Just Indoneesias tajus Ethel Kings loomise vajadust, ja see on teda viimased seitse aastat nüüd saatnud.

Nii ilmus 2014. aastal Ethel Kingsi sulest muinasjutt täiskasvanutele «Vanaisa Omar ja Potike-Keeda» ning aastatel 2012 kuni 2015 on ta avanud mitmeid näitusi Indoneesia linnades.

Ethel Kings ütleb, et veel enne Yogyakartasse asumist – Yogyakarta on Indoneesia ülikooli- ja kultuuripealinn – , õppis ta Tartu Teoloogia Akadeemias teoloogiat, seejärel Tartu ülikoolis religiooniantropoloogiat ning siis mõtles, et läheb aastaks Indoneesiasse ennast võrdleva religiooni teemal avaramalt harima ning magistritööd kirjutama. Aga Yogyakartas kadus tal huvi akadeemiliste tekstide lugemise ja akadeemilise kirjutamise vastu sootuks. Ülikooliaastatel huviorbiiti tõusnud teisesuse eetika, maagilise reaalsuse ja vaimse küpsuse küsimused on kajastuse leidnud hoopis ta maalides.

Eestise 2017. aasta detsembris koju naastes tundus Ethel Kingsile küll algul, et siinses jahedas kliimas enam maalimise soont peale ei  tulegi. Gildi galeriissse kinnipandud näituseaeg aga lähenes, ja inspiratsioonipuuduse tõttu otsustas naine sõita Hispaaniasse. Kuu ajaga sündisid seal arvukad teosed, ja nüüd on Ethel Kingsi maalid korraga üleval nii Barcelonas kui Tartus.

Puutepunktide näitus Gildi galeriis.
Puutepunktide näitus Gildi galeriis. Foto: Aime Jõgi

«Enamus näitusetöid tegelevad küsimusega, kuidas väline impulss iseendaks olemist mõjutab, iseäranis siis, kui inimene puutub kokku teise inimesega,» selgitas ta. «Me elame ju pidevas ja paratamatus vastasmõjus. Meid mõjutavad inimesed, keskkond, isegi tuule suund. Kõige suurem mõjuvõim on siiski teisel inimesel, ja nii tuleb meil õppida end teise inimese eest kaitsma. Ent ka nende kaitsevallide taha pääseb see mõju – me lihtsalt ei näita seda välja. Aga seeläbi jääme ilma lähedusest, mida iga inimene oma sisemuses väga vajab.»

Ethel Kingsi akrüül- ja õlimaalid jäävad Gildi galeriisse maikuu lõpuni, väljapanek kannab pealkirja «Puutepunkt».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles