Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
/nginx/o/2018/05/03/7822403t1h9ddb.jpg)
Inglise keele riigieksami kirjalikku osa teeb täna ligi 6500 abiturienti üle Eesti. Tartus on end valmis pannud 780 ja maakonnas 228 eksaminandi.
Inglise keele eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast, viimase sooritus võetakse ette uue nädala alguses. Tänane kirjalik osa koosneb kahest vihikust. Vihikutesse on ära jagatud nii loovkirjutamis-, kuulamis-, lugemis- kui ka grammatikaülesanded.
Kuidas valmistuda?
Treffneri gümnaasiumi inglise keele õpetajad Marcus Hildebrandt ja Katrin Ojaveer ning nende kolleeg Lembi Loigu Poska gümnaasiumist soovitasid noortel enne eksamit veeta aega ingliskeelses keskkonnas. Näiteks vaadata filmi, lugeda raamatut, mängida mõnd mängu või otsida sõber, kellega suhelda.
«Kui mitte kedagi ei leia, siis võib ka oma peegelpildiga suhelda, sest inglise keeles mõtlemine tuleb eksami sooritamisele kasuks,» õpetas Katrin Ojaveer. «Nii ei räägi või ei kirjuta noor alles eksamil sel päeval esimest korda inglise keeles.»
Õpetajate soovitused tasub kõrva taha panna, sest nende koolides on varasematel aastatel inglise keele riigieksami keskmine punktisumma olnud pea 90, mis on suurem Eesti keskmisest tulemusest.
Lisaks soovitas Loigu abiturientidel üle vaadata oma põhilised vead ning neid analüüsida.
Õpilased kuulevad esimese ülesande teksti ainult ühe korra. Sellist ülesannet on aga eksamile kahtlemata vaja, sest elus tuleb ka ette olukordi, kus pole võimalik kuuldud teksti uuesti kuulata ega täpsustavaid küsimusi esitada, ütles Mari Annus Innovest.
Koolis valmistutakse inglise keele eksamiks kolm aastat, selleks treenitakse tundides kõvasti, harjutatakse läbi kõik ülesanded: näiteks kirja ja aruande kirjutamine, suuline intervjuu ja grammatika.
«Keele õppimine ongi pidev kordamine, igal aastal lisandub nüansse ja täieneb sõnavara,» rääkis Loigu. Tema arvates on suuline eksam keerukam, sest intervjuud lindistatakse ja närv võib sisse tulla, kuid kirjalik osa kestab kauem ja nii on aega rahuneda ning vastuseid pikemalt kaaluda.
Kuid statistika põhjal on läbi aegade inglise keele eksami tegijatele suurimat peavalu valmistanud esimene kuulamisülesanne.
«Õpilased kuulevad esimese ülesande teksti ainult ühe korra. Sellist ülesannet on aga eksamile kahtlemata vaja, sest ka elus tuleb ette olukordi, kus pole võimalik teksti uuesti kuulata ega täpsustavaid küsimusi esitada,» ütles üld- ja kutseharidusega tegeleva Innove kommunikatsiooni peaspetsialist Mari Annus.
Raskem valik
Päris kõik gümnasistid inglise keele riigieksamit täna siiski tegema ei pea, sest nii mõnigi neist soovib pärast gümnaasiumi lõpetamist minna õppima välismaale ja sellepärast tuleb neil teha rahvusvaheline eksam.
Põhjus on selles, et välismaa ülikoolid ei tunnista Eesti inglise keele eksamit, sest see on rahvusvahelisest eksamist madalama tasemega. Riigieksam Eestis on B2 keeletasemega ja rahvusvaheline eksam C1 tasemega. Kuid on õpilasi, kes sooritavad mõlema eksami, et tõsta oma eksamite keskmist tulemust.
Rahvusvahelisi eksameid on kolm: CAE (Cambridge Advanced English), TOEFL (Test of English as a Foreign Language) ja IELTS (International English Language Testing System). Kõik need testid on tasulised ja hind küünib pea 200 euroni.
Rahvusvahelist eksamit saab sooritada kasvõi 10. klassis ning kui õpilane pole tulemusega rahul, saab eksami uuesti sooritada ja oma punktisummat parandada. Tänavu valis rahvusvahelise eksami ligi 1150 abiturienti.