/nginx/o/2018/05/03/7821507t1hb6b1.jpg)
Elleri kooli kontserdisari «Sõna jõud» toob täna õhtul Tubina saalis kuulajate ette unustuse hõlma vajuva muusikalis-sõnalise žanri kuplee. Omal ajal satiiriliselt lõikavad tekstid nõuavad täna nooremale kuulajale ettevalmistavaid selgitusi, mida teeb näitleja-laulja Jüri Aarma. Ta esitab ka paremikku Priit Aimla loomingust, Peeter Kaljumäe laulab aga Olaf Kopvillemi kupleesid.
«Kuplee on praeguseks aktuaalsusest välja kukkunud žanr ja sellel on ka oma täiesti vabandatav põhjus,» ütles Jüri Aarma. «Praegu asendab kupleed netikempsu seinale kirjutatud kommentaar, sest selle saab välkkiirelt üles panna, seda loevad tuhanded inimesed. See võib jääda anonüümseks ja on vabas ühiskonnas karistamata, ja niisiis võib loputada oma vihavaelast ükskõik mis sõnadega. Seda tehti vanasti ka kuplees.»
Päevakajaline ja lihtsa viisiga
Kuplee pidi olema päevakajaline, väga lihtsa saateviisiga, et sõna sellesse ära ei upuks. Primitiivne meloodia anti andeks, sest satiiriline sõna oli terav ja ajakohane. Kupleede teravate sõnade eest on aga pandud ka kinni, on saadetud Siberisse.
Näitleja-laulja meenutas, et tema kolleeg, üks edukaimaid kodumaiseid kupletiste Paul Pinna on umbes 100 aastat tagasi öelnud selle žanri kohta: «Yтром в газете, вечером в куплете» (hommikul lehes, õhtuks laulus). «Nii ruttu pidi asi jõudma ühest kohast teise – ja jõudis ka,» ütles Aarma.
Okupatsioonivõimude eest kodumaalt võõrsile rännanud eestlastest maandus suur osa Kanadas. Torontos leidis endale uue kodu Aarma hinnangul eesti kupletistide võimsaimaid esindajaid Olaf Kopvillem. «Ta viis eestikeelse kuplee täiesti teisele tasandile,» lisas näitleja-laulja. «Ehkki oli vaba maa ümberringi, aga vigu ja naeruväärsusi jätkus ka seal.»
Kodumaine kuplee oli nõukogude võimu ajal võimatu. «Kui NSV Liit murenema hakkas ja kui oli juba näha, et väga kinni enam ei panda, leidus ometi julgeid mehi,» meenutas Aarma. «Mina pean kodumaise kuplee n-ö taassünnitajaks raudselt ei kedagi muud kui Eesti üht väljapaistvaimat satiirikut Priit Aimlat.»
Tema mõnegi terava kuplee sünni juures oli ka Aarma – alates varajasest perestroikast, kus kõik oli veel keelatud, kuni selle ajani, kus enam ei olnud mõtet kupleed viljeleda. «Sest mis sa ikka abitut peaministrit või mõnda muud komparteilast nahutad, kui iga ajalehe saba võis temast kõike kirjutada,» meenutas näitleja-laulja. «Enam ei olnud mõtet midagi ridade vahele kirjutada, aga just ridade vahele kirjutamises peitub kupleežanri võlu ja kunst.»
Täna, 3. mail kell 18 Tubina saalis algaval kontserdil esitab Olaf Kopvillemi pärandit Peeter Kaljumäe ja Priit Aimla loomingut Jüri Aarma. Vahelduseks mängib muusikalisi satiirikillukesi klaveriduo Argo & Arko koosseisus Arko Narits ja Argo Jentson. Sissepääs tasuta.
Sarja eelmised kontserdid
Sarja «Sõna jõud» eelmised kontserdid olid mullu 29. novembril, kui Aapo Ilvest ja Contrat küsitles Jüri Aarma ja kaasa tegid Elleri kooli pärimusmuusika õpilased, 9. oktoobril, kui sõna jõudu näitas Valdur Mikita ja muusikaline osa oli Elleri kooli õpilastelt, ning 13. veebruaril, kui publiku ees olid Merle Jääger ja pärimusmuusika õpilased.
Kontserdisarja «Sõna jõud» esimesed kaks üritust olid aastal 2016. 1. detsembril rääkisid Tubina saalis teemal «Olla eestlane …» ja esitasid eesti kirjanike loomingut Anu Lamp ja Karl Laumets, kaasa tegid löökpillimängija Heigo Rosin ja viiuldaja Teele Tars. 3. oktoobril olid kuulajate ees Leelo Tungal, kellega vestles Jüri Aarma, Elleri lastekoor ja tütarlastekoor ning lauljad Merlin Kivi ja Hanna Maarja Kangur.