Alari Avamägi ja Margus Sarap: koolipidaja tegevusetuse hapud viljad

Alari Avamägi ja Margus Sarap Foto: TPM

Õhtust vahetust on nimetatud paindlikuks algusajaks, aga räägime ikka asjadest õigete sõnadega. Kui on tehtud viga, tuleks see laste huvides parandada.

Tamme kooli hoolekogu peab endiselt äärmiselt kahetsusväärseks, et Tartu linn koolipidajana ei ole tahtnud ega suutnud leida Tamme kooli, selle õpilaste ning nende vanemate huve arvestavat lahendust kooli õppetöö korraldamiseks järgmistel aastatel. Koolile õhtuse vahetuse pealesurumine seda kindlasti ei ole.

Hoolekogu ei soovi muud, kui et Tamme kooli lapsi ja lastevanemaid koheldaks samamoodi kui teiste Tartu piirkonnakoolide lapsi ja vanemaid. Tamme kooli tuleb vaadata linna koolivõrgu võrdväärse osana. Senini ei ole Tartu piirkonnakoolides olnud õhtust vahetust, miks peaks see nüüd tekkima? Ega siis õpilaste koguarv ole sedavõrd suurenenud.

Õhtust vahetust on nimetatud paindlikuks algusajaks, aga räägime ikka asjadest õigete sõnadega. Õhtupoolne vahetus ei ole paindlik kooli algusaeg, vaid see on teistsugune elukorraldus. Paindlik kooli algusaeg oleks näiteks esimese tunni ärajätmine.

Jättes kõrvale üksikud erandid, oleks enamikule peredest õhtupoolne vahetus siiski lisaraskusi, -probleeme ja -kulu valmistav. Enamik trenne ja huviringe algab siis, kui õhtupoolne vahetus alles koolitunnis istub. Isegi 1. klassidel ei lõpeks koolipäev mitte kell 15, vaid kella 17-18 paiku. Seejärel siis trenni, kui sellist leidub? Ja palun näidake algkoolilast, kes jääb hommikul üksi koju magama, tõuseb, sööb ja läheb seejärel ise kooli! Kas koolitee on niimoodi turvalisem? Räägitakse hommikusest pikapäevarühmast, mida kool peaks korraldama. Kuhu see peaks tulema, sest just sel ajal ei ole koolil mitte mingeidki vabu ruume?

Probleem on tekkinud koolivõrgu senisest kehvast korraldamisest, mis on tinginud Tamme kooli õpilaste arvu üha suurenemise. Sellele on hoolekogu tähelepanu juhtinud juba alates Tamme kooli põhikooliosa eraldamisest gümnaasiumist 2015. aastal.

Meile jääb mõistetamatuks, miks käsitletaks moodulite rentimist investeeringuna. See ei oleks ju investeering, vaid ajutise hädalahendusega kaasnev kulu.

Tamme kool on ette nähtud mahutama kolme paralleelklassi. Kooli ja hoolekogu pingutuse tulemusena õnnestus piirata nende arvu 2016/2017. õppeaastaks 6,5 asemel viiega, kuigi Tartu linna kehtiv otsus nägi ette neli paralleeli, ja 2017/2018. õppeaastaks neljaga, kuigi oleks võinud tulla ka viis.

Rääkida linna vastutulekust pole kohane, me ei kujuta ette, kuidas olnuks neil aastail võimalik avada vaid kolm paralleelklassi. Miks siis linn ei tõmmanud «joont vahele»? Kui linnavalitsus enda viga nüüd tunnistab, siis tuleks tagajärgede eest vastutada ja leida eelnevat arvestav lahendus järgmisteks aastateks.

Probleem ei kao ju lähiaastatel kuhugi ja vähemalt kahel järgmisel aastal kooli ruumipuudus suureneb, isegi kui alustavate paralleelklasside arvu õnnestub hoida kolme peal. Kui õnnestub, sest Tammelinna piirkonnas elabki rohkem lapsi kui näiteks Variku piirkonnas. Lõpetavad kolme paralleelklassiga lennud ja algklassid liiguvad järgmisse õppeastmesse, mis toob kaasa suurema ruumide hulga vajaduse.

Linnapea soovitus panna laps õppima mõne muu piirkonna kooli mõjub aga juba küünilise ja tehnoloogilisena. Miks peaks tammelinlane hakkama oma last kuhugi mujale kooli viima?

Kui Tamme koolil on ülekoormus teiste koolide remondi tõttu või muul põhjusel, siis teistpidi tuleks seda leevendada ja kooli toetada, mitte töötavat süsteemi (kooli) lõhkuda. Kooli kodulehel on info õhtupoolse vahetuse kohta vaid seetõttu, et selline on praegu Tartu linna kui koolipidaja otsus, mitte et kool seda tahaks.

Hoolekogu ja kool on koos proovinud leida probleemile lahendust. Moodulklassid ei ole ainus võimalus, vaid on kaalutud ka mitmeid teisi. Kaalukausil on olnud Riia 142 hoone ja Suur kaar 53 ruumid.

Riia 142 oleks kauge ja ohtlik, sest tuleb ületada riigimaanteed, ning kaasnevate suuremate majandamiskulude ja muude kulude tõttu hoopis kallim variant. Lähedal olevad Suur kaar 53 ruumid sobiksid, kui nende kasutuselevõttu ei takistaks alkoholi- ja tubakamüük samas hoones tegutsevas kõrtsis. Piirangud seab seadus ja ka eetika.

Seetõttu käsitlebki Tamme kooli hoolekogu halbadest valikutest parima variandina endiselt moodulkompleksi üürimist ja paigaldamist. Majanduslikult oleks see kaugel asuvatest üüripindadest sobivam lahendus seetõttu, et kool suudaks kanda palju väiksemad majandamiskulud omavahenditest. Lisaks oleksid moodulid koolimaja külge lõimitud ja säiliks koolikeskkonna terviklikkus.

Meile jääb mõistetamatuks, miks käsitletakse moodulite rentimist investeeringuna. See ei oleks ju investeering, vaid ajutise hädalahendusega kaasnev kulu. Kooli eesmärk ei ole ega saa kindlasti olla, et kooli õppetöö toimub pikas perspektiivis moodulites. Tegemist ei ole juurdeehitisega, vaid ajutiselt paigaldatava ehitisega, mis lahendaks koolipidaja tekitatud olukorra. See lahendus teisaldatakse kohe, kui kooli ruumipuudus saab Tartu koolivõrgu loodetava korrastamise käigus kõrvaldatud.

Raatuse ja Variku koolile ajutiselt asenduspindade üürimine ei ole ju mitte investeering, vaid kaasnev kulu. Kummastav on seejuures asjaolu, et linn oleks valmis tegema «investeeringut», üürides ruume mujal, mille puhul oleks vahetundideks lisanduva koridoripinna, suuremate majandamiskulude ja lisanduvate ümberehituskulude tõttu kogukulu suurem, kuid moodulite ajutisest üürimisest ei taha midagi kuulda. Sama käib linnavalitsuse repliikide kohta, kuidas suurendada Tammelinna koolilaste ohutust kooliteel Variku kooli (kuni raudteede alla tehtavate tunneliteni).

Linnapea soovitus panna laps õppima mõne muu piirkonna kooli mõjub aga juba küünilise ja tehnoloogilisena. Miks peaks tammelinlane oma last kuhugi mujale kooli hakkama viima?

Pikemas vaates on oluline seegi, et Tamme kool on saanud remondi ajal hakkama asenduspindadeta ja sellega kaasneva kuluta.

Samas on vale ja avalikkust eksitav rääkida moodulite rendiga kaasneva kulu kandmisest ühel (käesoleval) aastal. See kulu jagatakse pikema perioodi peale. Ühe aasta kohta oleks see Kõrveküla koolilt saadud info ja hoolekogu arvestuste järgi ligikaudu 65 000 eurot. Selle summa eest saaks lahendatud aastas ligikaudu 200, viie aasta perspektiivis ligi tuhande lapsevanema – Tartu linna maksumaksja – elukorraldus. See oleks ümardatuna vaid ligikaudu 300 eurot aastas ehk 25 eurot kuus lapsevanema kohta, et kasvatada meie järeltulevat põlve ja tagada mingigi võrdsus haridusteenuse kättesaadavuses! Miks selle asjaoluga ei arvestata?

Lisaks on senini jäänud käsitlemata veel üks aspekt. Tamme koolil ei ole ruume erivajadustega õpilastele ning tugispetsialistidele ehk sotsiaalpedagoogidele ja psühholoogidele. Lihtsalt ei ole. Õhtune vahetus seda probleemi ei lahenda, neid ruume ei oleks päeva esimeses pooles ka selle korral.

Väljapakutud moodulkompleksi korral oleks aga lisaks neljale suurele klassile kaks väiksemat ruumi, mis vähemalt leevendaks erivajadustega õpilaste ja tugispetsialistide ruumiprobleemi. Hoolekogu näeb seda probleemi, kuid koolipidaja mitte. Loodetavasti on eeltoodu piisav mõistmaks, miks hoolekogu palub endiselt Tartu linnavalitsuselt mõistmist ja tahet leida viis Tamme kooli õhtupoolse vahetuse vältimiseks.