Allan Vainola võtab oma laule pigem distantsilt ega samastu nende tegelastega

Allan Vainola tunnistab, et Tartu on endiselt koht, kus ta end koduselt ja hubaselt tunneb. Foto: Sille Annuk

Ajast, mil Tartus tudengiperes sündinud ja kasvanud Allan Vainola alustas Ajutise Valitsuse liikmena muusikuteed, on Emajõgi palju vett Peipsisse kandnud. Aeg ja muusikamood on sellest ajast palju muutunud, kuid helilooja, laulja, kitarrist ja ka laulusõnade kirjutaja Vainola on säilitanud oma näo.

Mullu detsembris andis üks tema bände, Sõpruse Puiestee, pärast kolmeaastast pausi välja albumi «Selle suve nägu». Hiljuti esines see bänd, kus Vainola laulab juba viisteist aastat, üle pika aja Tartus Genialistide klubis. Pillimehena on ta ampluaa lai: ta on olnud koosluste Alumiinium, Kelder ja Unenäopüüdjad ninamees ning tuuritab nüüdki sageli Vennaskonna kitarristina mööda Eestit.