Jüri Kõre: rääkigem Tamme kooli murest laiemalt

FOTO: Margus Ansu

On ilmne, et seniseid hariduskorraldust puudutavaid plaane tuleb korrigeerida ja neis tuleb leida lõtk Tamme kooli ruumikitsikuse ajutiseks leevendamiseks konteinerklasside abil ning hiljem ehitada Raja tänavale uus põhikool.

Tamme kooli ülerahvastust ja koolipere aktiivsust probleemile lahenduse otsimisel püütakse mõneti presenteerida kui kodanike egoismi. Miks trügida just sellesse koolimajja, kui paari kilomeetri kaugusel on pooltühi (mis sest, et remonti minev) Variku kooli maja? Või omakasupüüdlikkusena. Miks hea mainega kollektiivi tahavad tulla teistes asumites elavate perede lapsed?

Tegelikult on Tamme kool tunnistus sellest, et kaks volikogu koosseisu tagasi tehtud «haridusreform», mis jagas tollase nõukogude koolisüsteemist pärit keskkooli kaheks, Tamme põhikooliks ja gümnaasiumiks, oli õige ja otstarbekas samm. Põhikool on vaat et soositumgi. Kuid toona ja tollase lahutustehtega noorematele tammelinlastele paremate õpitingimuste lubaduse täitmisega kiputakse jänni jääma. Küll vastumeelselt, aga siiski on linnavalitsus mõnd möödapanekut tunnistanud, kuid adekvaatset vigade parandust veel ei paista.

Vaatame, mis toimub laiemalt. Ülenurme gümnaasiumi ja Kõrveküla põhikooli õpilaste arv kasvab aastas paarikümne võrra. Mõlemad koolid kasutavad kasvu tõttu ajutise lahendusena konteinerklasse.

Need õpilased seal on enamikus Tartu juurtega perede lapsed, kellele naabervallad on pakkunud paremaid elutingimusi ja piisavalt häid hariduse saamise võimalusi. Tõrked koolikorralduses, Tamme kooli näitel teine vahetus, ei ole küll see, mis noori peresid õhutaks valikuvajaduse tekkimisel langetama otsust linna kasuks.

Tõsi on ka see, et mitte kõigil naabervalda kolinutel ei katke senised sidemed linnaga. Umbkaudu kaks tuhat teiste omavalitsuste last Tartu koolides ei räägi sugugi vabade kohtade nappusest Tartu koolides. 

Tõrked koolikorralduses, Tamme kooli näitel teine vahetus, ei ole küll see, mis noori peresid õhutaks valikuvajaduse tekkimisel langetama otsust linna kasuks.

Haridus on üks Tartu tugevaid külgi, seda nii ülikoolide, kutsehariduskeskuse kui ka üldhariduskoolide vaatenurgast ning haridust korraldades tuleb mõelda laiemalt kui üks kool ja üks omavalitsus. Kuid see ei tähenda seda, et ühe kooli puhul tehtud viga tohib põlistada vigastel alustel baseeruva investeeringute kavaga vm näiliselt autoriteetse dokumendiga.

Seda, et Tamme koolis läheb kitsaks, võib järeldada keskmiselt teraselt linnaelu jälgiv kodanik. Pooleli korterelamute arendused Savi ja Laseri tänava piirkonnas. Lageraiega EPA õunaaia alal Raja tänavas käima läinud eramuehituse ettevalmistus. Need on toonud ja toovad linnaossa kokkuvõttes sadu uusi elanikke. Ja kasvava pinge oma väikestele silmateradele kodulähedast kooli otsivate vanemate jaoks.

Miks on võimeline sellist järeldust tegema minu 400-eurost «palka» saav naabrist pensionär, aga see käib üle jõu kümme korda kõrgemalt tasustatud linnajuhtidele, seda ei suuda ma naabrile selgeks teha.

On aga ilmne, et seniseid hariduskorraldust puudutavaid plaane tuleb korrigeerida ja neis tuleb leida lõtk nii Tamme kooli ruumikitsikuse ajutiseks leevendamiseks konteinerklasside rentimisega kui ka pikemaajaline lahendus uue põhikooli hoone ehitamiseks maaülikoolilt ostetud maatükile Raja tänaval.

Muidugi on üks võimalik lahendus Tammelinna kooliruumide kitsikusele linnavalitsuse liikmete soovitus meelitada Räni linnaosa lapsed õppima sügisel Lõunakeskusse kolivasse Tartu Erakooli. See on võimalik, kui luuakse turvaline koolitee ja koolilaste perede eelarves on liigsed 2124 eurot (kooli aastane õppemaks).

Jätame kõrvale õppemaksu, see ei haaku otseselt artikli põhiteemaga. Kuid esimese tingimuse täitmine on ilmselt kümneid kordi kulukam konteinerklasside rentimisest. Miinimum on korralikud Aardla ja Riia tänava vahele jäävat haljasala läbivad kõnniteed.

Tõsi, tänavaid, kõnniteid ja tunneleid ei rahastata mitte hariduse, vaid majanduse eelarverealt ja valdkonna kohta pole ka haridusega võrreldavat uhket arengukava. Aga kus on siis see laiem mõtlemine, mille puudumist tammelinlastele ette heidetakse?

Tagasi üles