Eva Kõrgmaa: igale sünnitajale kolm kuningriiki ja džinn

Eva Kõrgmaa

FOTO: Erakogu

Kui Põlvamaa ja Valgamaa naistele lubatakse edaspidi Tartus sünnitamise puhul pudrumägesid kokku, ootab vastamist küsimus, kelle arvelt see kõik tuleb. 

Kallid Tartu pered ja ka teised pered üle Eesti, kes plaanite kunagi Tartu ülikooli kliinikumi sünnitama tulla. Kui arvate, et Põlva ja Valga haigla sünnitusosakonna sulgemine teid üldse ei puuduta, siis peaksite kindlasti järgnevat lugema.

Põlva ja Valga sünnitusosakonna sulgemisel lubatakse sealt saabujatele maad ja ilmad kokku. Kiirabi saab lisakoormuse ning hakkab sünnitajaid Tartusse transportima, varem saabujatele lubatakse, et neid ei saadeta koju, kõik saavad privaatsuse ja peretoa ning lausa haiglast koju lubatakse ka sõidutada.

Kust võetakse see raha kiirabi koormuse suurendamise, pere majutuse ja muude teenuste jaoks? Kas Valga- ja Põlvamaalt tulijate transpordi ja majutuse kinnimaksmine tuleks soodsam kui kohalike osakondade ülevalpidamine? Ilmselgelt mitte. Edasi tuleb küsimus, kelle arvelt?

Ilmselgelt ei ole võimalik hakata nüüd rasedate ja nende lähedaste majutust hotellides kinni maksma. Järelikult, kui juba lubatakse peretuba, siis saavad ehk varem saabujad peretuppa juba raseduse lõpus.

Peretubasid on TÜ kliinikumis 13. Sünnitanu viibib enamasti kliinikumis kaks-kolm päeva, seega mitte kuidagi ei ole võimalik, et kõik sünnitajad saavad peretoa.

Minu teise lapse sünni ajal sündis kahel päeval kokku 24 last ning ma ootasin pärast erakorralist keisrilõikust intensiivis ka tavapalatit. Peretoast ei saanud juttugi olla. Loomulikult pole seda kuskil dokumenteeritud, sest sellist asja ülikooli kliinikumis ju ei juhtu.

Tagasi aga teema juurde. Kui Valga- ja Põlvamaa sünnitajatele lubatakse Tartus piimajõgesid ja pudrumägesid, siis peab see tulema ju millegi arvelt. Kujutlege, et saabute sünnitama, soovite peretuba ja teile öeldakse, et te ei saa seda mitte, sest on küll vabu tube, aga neid hoitakse igaks juhuks vabana, sest äkki tuleb keegi kaugemalt sünnitama.

Kuna kliinikum ei ole ise avaldanud, kuidas kõik toimima hakkaks, ja hämab ainult imelike lubadustega, on julmalt spekuleerides selline stsenaarium ainukene loogiline käik: tartlaste arvelt. Kas siis peaks end hoopis Põlva- või Valgamaale sisse kirjutama, et koduhaiglas peretuba saada?

Minu teise lapse sünni ajal sündis kahel päeval kokku 24 last ning ma ootasin pärast erakorralist keisrilõikust intensiivis ka tavapalatit. Peretoast ei saanud juttugi olla.

Minu poole on mitmed tuttavad pöördunud küsimusega, miks ma nii tulihingeliselt Põlva sünnitusosakonna eest seisan, ise veel eripedagoog ja peaksin teadma, et lapse tervist ei tohi ohtu seada. Aga kust võetakse mõte, et kliinikumist väljaspool sünnitamine seab lapse ohtu?

Riskirasedad on alati varem suunatud suurhaiglatesse sünnitama ja erakorraliste sekkumistega on väikehaiglad ka kenasti hakkama saanud. Olen ise Põlvas sünnitanud ühe lapse, teine laps sündis Tartus keisrilõike abil ning kolmas sündis Tartus tavapäraselt. Mul on võrdlusmoment Põlvas ning Tartus erinevatel päevadel.

Ühel korral oli haigla üle rahvastatud ning sellist õudust ei tahaks ma ühelegi emale ega lapsele. Teisel korral oli vähe sünnitajaid ja ma sain normaalset privaatset lähenemist ning kohtlemist tunda.

Tartu ülikooli kliinikumi esindajad jätavad oma intervjuudes mulje, et Tartut tahetakse maha teha. Nad teevad ringkäike Tartu sünnitusosakonna promomiseks. Kahjuks ignoreeritakse fakti, et inimesed ei võitle kliinikumi sünnitusosakonna vastu, vaid võitlus käib Põlva ja Valga sünnitusosakonna kaitseks. 

Samuti tuleb kaitsta Tartu arste ja ämmaemandaid. Miks kliinikum tahab neile nii palju koormust juurde panna? Nemad on ka inimesed, kes aitavad ilmale meie järeltulijad ning ei tohiks tööl tunda stressi liigsete sünnitajate ja äsja sünnitanute vahet jooksmisest.

FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Tagasi üles