Peeter Olesk: ülikool ja kõrgem haridus

Peeter Olesk

FOTO: Margus Ansu

Tartust saadud kõrgem haridus peab suutma lahendada tõelisi probleeme, mitte piirduma ääremärkustega.

Tartu ülikool seisab järgmise rektori valimise lävel. Õieti juba teispool läve, ehkki kelli pole veel kontrollitud. Siinkirjutaja ei ole valija ja ma töötan hoopis teises ülikoolis, kuid minu haridus pärineb siiski alma mater’ist ja ma ei pea seda häbenema.

Lähed Peterburi või Moskvasse või Lundi või Californiasse või Jõhvi ega pea Tartu ülikooli diplomit ette näitama. Teatakse ilmagi, et jaa, tartlasele pole mõtet alustada akadeemilist narratiivi hulgateooria kohta sellest, mis on tühihulk matemaatilise analüüsi vaatekohalt. Ta, saadan, tunneb asjaolusid. 

Kõik see kokku lubab ka minusugusel avaldada Tartu ülikooli uue rektori valimises oma arvamist. Vilistlasel ei ole vabadust oma ema kõõritada.

Me ei pea siin Emajõe Ateenas või Chicagos või Soodomas püstitama mingeid ülinõudeid. Tartu ülikooli rektor on professoritest üks primus inter pares, kes sellisena hoiab vaimse mastipuu üleval ja vastutab isiklikult selle eest, et kari püsiks koos, mitte ei läheks ula peale.

Eestis on saanud kombeks tuua kõrghariduse korraldusse erisuguseid miilustajaid. Käivad nagu kassid, aga söövad nagu lõvid. Rektor ei tohi olla üks ega teine, ta peab olema ennekõike akadeemiline suverään. Järelikult mittekuri ega ka liiga iseteadev.

Mõlema omaduse tagapool on professor Margit Sutropile paraku halvasti lähedased. Tulevane rektor ei tohi lähtuda eeldusest, et tal peavad olema miskisugused prerogatiivid väljaspool seadusi. Kas rektor on mees või naine, ei puutu asja. Asjasse puutub, kas rektor saab jagu kurjast. Ja seda on Eesti ühiskond paraku täis. Rohkem kui halbu viinu ja joomatõbisust.

Kas rektor on mees või naine, ei puutu asja. Asjasse puutub, kas rektor saab jagu kurjast. Ja seda on Eesti ühiskond paraku täis. Rohkem kui halbu viinu ja joomatõbisust.

Eelnevast tuleb aru saada sedaviisi, et ma pooldan professor Toomas Asserit. Ei, mind ei ole ära ostetud. Arvan hoopiski seda, et keegi peab vastutama selle eest, et Eesti meedia on täis kurjust, mida Tartu ülikooli praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ei ole suutnud maha suruda. Professor Paul Ariste ei õpetanud mulle kurjust. Ei teinud seda ka dotsendid Jaak Põldmäe ja Valeri Bezzubov ega nüüdne professor Peeter Torop. Eetikal ei ole mõtet, kui ta ei saa kurjusest jagu.

Märksa teisem on probleem rektori silmaringist. Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen ei loe oma sõitudel Tallinnasse midagi. Kõik nad loevad ees- ja käsk- ja ring- ja ärakirju ning pannakse arvama, et see ongi vaimne klassika. Akadeemilise maailma sisuks on lahtisus, mitte dalmaatsia asekantsleri pöidlakruvid!

Jah, meil tuleb leppida. Tõega ma lepin, veaga mitte. Tõde kinnitab, et Eestis on Tartu ja Tallinn ning Läänemere ääres Peterburi, Helsingi, Turu, Lund, Tallinn, Tartu ja Riia. Ent Tartu ei saa olla taganttõugatav. Tartu peab olema iseseisev. Mitte harakate metsatukk, vaid akadeemiline kants. 

Viga seisneb selles, et Tartut edendatakse nagu ääremaad, ehkki kuskil pole sätestatud, et hiromant Pastelli tohib elada vaid siinkandis. On vaja haaret! Mitte konna krooksumist, vaid matemaatilise füüsika võrrandeid.

Konkreetne olles peab Tartust saadud kõrgem haridus suutma lahendada tõelisi probleeme, mitte piirduma ääremärkustega. Tõeline probleem on inimese mõtlemisvõime ehk tema aju käitumine. Võib mõelda ka teisiti ehk audiatur et altera pars, kuid miks see teine pool on vait? Miks kõik ootavad, selle asemel, et sekkuda? Meil on vaja seisukohti, mitte pealtvaatajaid! Kuid Tartu ülikooli lõpetanu ei tohi olla oma ema juures voodi ääres istuja! On vaja püstiseisjaid. On vaja ka edasiminejaid.

Edasiminek seisneb selles, et Tartul on vähemasti pool tosinat tugipunkti, mis ei rajane mitte läbirändajatel, vaid toetuvadki kohalikule pinnasele. See viimane võib olla ääretult lai. Paul Ariste ei olnud sünnipäralt tartlane, aga õpetas ka udmurte ja teisi murjaneid. Juri Lotman oli peterburilane, ent õpetas maailma. Gunnar Kangro oli tartlane, aga nägi matemaatikat kuni Jaapanini.

Meil on vaja avatud rektorit. Muidu me oleme suletud ka Eesti sees.

Tagasi üles