/nginx/o/2018/04/19/7797430t1h9303.jpg)
Esmaspäeval toob Rakvere teater tartlastele juba teist korda näha «Ükssarvikute farmi», kus nelja naisega koos laval on ainult üks mees – Peeter Rästas. Seesama rohke habeme ja väheste juustega mees mängib ühtlasi Tartu Uue Teatri uusimas lavastuses «Emmanuelle'i jälgedes» ning vastab alamal neljale küsimusele. Muide, mõlemas lavastuses leidub omamoodi ahistamise teemat.
Keda te kehastate Urmas Vadi kirjutatud ja lavastatud «Emmanuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC», mis esietendus tänavu märtsis?
Me kolmekesi – mina, Helgur Rosenthal ja Maarja Jakobson – kehastame igasuguseid rolle. Mõned mu rollid on isegi sellised, mida ei tahaks vaatajale enne etendust öelda, et talle jätta avastamisruumi. Õrritamiseks võib öelda, et ma ei mängi ainult inimesi.
Jutt käib lavastuses ahistamisest ja me tegeleme ahistamise eri vormidega: kas hoolimine on ahistamine, kas üldse inimeste omavaheline suhtlus võib olla ahistamine, mitte ainult mehe ja naise või alluva ja ülemuse vahel. Sellepärast on ka tegelasi erinevaid.
Urmas Lennuki autorilavastuses «Ükssarvikute farm. Flirt klassikutega», mis esietendus Rakveres septembris, otsivad kolm kirjandusteostest pärit rahulolematut naistegelast uut autorit. Nad valivad välja kirjanik Helduri, keda mängite teie. Mis tüüpi mees on Heldur?
Ma arvan, et ma ei eksi palju, kui ma ütlen, et ta on kirjutatud meie lavastaja alter ego'na, kuid mina seda otseselt sellisena ei mängi.
Lavastuses tungivad Helduri ellu kirjandustegelased, kes peavad ennast lihast ja luust inimeseks. Nad on eesti kirjandusklassika tähtnaised ja nad tahavad temalt asju, mida ainult kirjanik võiks ühe tegelase heaks teha ehk siis kirjutada tegelase elu paremaks. Nad arvavad, et Heldur võib neid aidata.
Kumb Urmas – kas Lennuk või Vadi – on lavastajana suurem näitleja ahistaja?
Mõlemad on väga suured näitleja ahistajad. Urmas Vadi ahistab näitlejat nutikusega, Urmas Lennuk ahistab aga pideva kahtlusega, mis on aga ainult tervitatav.
Kui palju olete varem olnud Tartu teatrieluga seotud?
Ega väga palju ole olnud. Omal ajal (2000–2003 – toim) tegutses Tartu Teatrilabor, mille loomise juures ma olin. Mängisin Andrus Laansalu kahes tükis, millest aga üks ei tulnudki lavale.
«Ükssarvikute farmi» saab vaadata 23. aprillil ja 11. mail kell 19 Tartu Sadamateatris. «Emmanuelle'i jälgedes» järgmised etendused on 27., 28. ja 29. aprillil kell 19.30 Tallinna Kanuti Gildi saalis.