Peep Mardiste: park või parkimismaja? Kirves Tartu parkide kohal

Peep Mardiste Foto: PM/SCANPIX BALTICS

Tartu linnavolikogu teeb tõenäoliselt täna pealtnäha vähetähtsa otsuse, mille järel saab paraku selgeks, et pool kaubahalliesisest Poe tänava pargist läheb tõesti maharaiumisele. Mul on maastikuökoloogina kahju, et parke nähakse sageli kui kasutusest väljas tühje krunte linnas, mis tuleks hoonetega «väärindada».

Katsed Tartu parke majadega asendada on kahjuks olnud järjepidevad.

Reformierakond andis kohalike valimiste eelses lubamiste tuhinas teada, et sooviks näha poole Poe tänava pargi ulatuses puude asemel maja. Kuigi otsesõnu pole seda väljendatud, on park vaja maha võtta sisuliselt selleks, et teha vanalinnas ruumi ühele parkimismajale. Keegi ei julge õnneks otse kesklinna parki parkimismaja ehitamist taotleda, seda oleks raske avalikkusele põhjendada. Sestap hoiti operatsiooni esimese sammuna ära linnaraamatukogu laienemine oma kõrvalkrundile praeguse Vabaduse puiestee parklas, mis olnuks kõige loogilisem. Nii jäi linnaraamatukogu taga krunt vabaks ja sinna surutakse nüüd parkimismaja.

Kuna raamatukogul on endiselt ruumipuudus, siis ohverdataksegi selleks nüüd pool kaubahalliesisest pargist. Sisuliselt tehakse aga saagidega ruumi ikkagi parkimismajale. Hääletasin möödunud nädalal linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis ainsana parkimismajale rohelist tuld näitava hoonestusõiguse seadmise vastu Vabaduse puiestee 6 kinnistul, paraku kinnistab volikogu otsus kohe parkimismaja ehituse.

Kesklinnas on parkimismaja kahtlemata vaja, kuid loogiline oleks selleks mitte raisata väärtuslikku vanalinna, vaid rajada parkla nagu väga paljudes Euroopa linnades kogu mahus maa alla. Minupärast võib selline parkla kasvõi Raekoja platsi all olla, lihtne kaevata ja ehitada.

Kesklinnas on parkimismaja kahtlemata vaja, kuid loogiline oleks selleks mitte raisata väärtuslikku vanalinna ruumi, vaid rajada parkla sarnaselt väga paljudes Euroopa linnades kogu mahus maa alla.

Surve kesklinna parkide ala vähendada on viimastel aastakümnetel olnud kahjuks pidev ja süstemaatiline. Parkidel ja Emajõe-äärsetel alleedel on oluline roll puhkeala, loodusliku rohekoridori ja linnaõhu puhastajana, kuid need argumendid ei suuda kahjuks alati võistelda kinnisvaraarendajate plaanide ja rahaga. Iga uue Tartu üldplaneeringuga on tehtud katse mõni roheala kesklinnas kaotada.

1999. aastal kehtestatud Tartu üldplaneeringu seletuskirjas võeti üheks eesmärgiks mitte likvideerida olemasolevaid Tartu haljastuid. Siiski kärpis see üldplaneering rohealasid Emajõe mõlemalt kaldalt, looduskaitsjad esitasid küll vastulause. Nüüd on nende rohealade asemel vasakkaldal Ranna tee kortermajade kompleks ja Supilinna poolel pisut ülesvoolu uued majad Oa tänava ja Emajõe vahel.

Järgmist, 2005. aastal kehtestatud linna üldplaneeringut menetleti kinnisvarabuumi aastatel ja surve parkidele oli märksa suurem. Linnavalitsus soovis planeeringu visandis asendada pargid hoonetega kahes kohas: Holmi kvartalis ehk Atlantise ümber ja Riia mäe kõrval Lillemäel, kohtumaja taga. Tegime Eesti Rohelise Liikumisega ettepaneku mõlemad rohealad alles jätta. Lille mäe näitel sel korral ka võitsime, sest linn võttis oma ettepaneku tagasi.

Kõige märgilisem oli 2005. aasta üldplaneeringu aruteludes aga Emajõe-äärse Ihaste luha küsimus. Keskkonnaministeerium tegi toona ettevalmistusi Ropka-Ihaste luha kaitse alla võtmiseks, linn tahtis aga üldplaneeringuga kaitseala asemel välja ehitada hoopis sõudekanalit, juttu oli ka golfiväljakust.

Roheliste protestiga tuli kaasa Euroopa ornitoloogide ühendus ja tuline vaidlus käis planeeringuprotsessi lõpuni. Tol hetkel sai linnavalitsus oma tahtmise ja planeeringusse jäi kaitseala asemel sõudekanal. Ühe linnajuhi toona väljendatud rõõm «mõttetu võsa» peatsest asendamisest pügatud muruga ei saanud siiski teoks ja nüüd on seal looduskaitseala.

Ma ennustan, et kui Poe tänava pargist pool raamatukogu tarbeks maha saab raiutud, hakkab kostma hääli, et allesjäänud väike park ei täida enam oma rolli ja sellegi võiks täis ehitada.

Möödunud aastal kehtestatud üldplaneering kaotab taas kesklinnast ühe roheala: 17 aastat tagasi üldplaneeringus napilt alles jäänud Lille mäe Riia mäe naabruses, kus hakkavad peatselt kõrguma majad. Riia mägi on üks saastatuima õhuga kohti Tartus ja roheala asendamine majade frondiga tähendab seal paraku veelgi enam suletud koridori teket, kust autode heitgaasid minema ei pääse.

Ma ennustan, et kui Poe tänava pargist pool raamatukogu tarbeks maha saab raiutud, hakkab kostma hääli, et allesjäänud väike park ei täida enam oma rolli ja sellegi võiks täis ehitada.

Kui ka Atlantise ümbruse Holmi kvartal saab hooneid täis, siis pöördub arendajate pilk kindlasti kõrval olevale Narva maantee ühiselamute esisele pargile. 20 aasta eest tehti juba jõuline katse sinna Treffneri gümnaasiumi uus kompleks püstitada. Selle katse suutsime rohelistega siiski pareerida.

Raekojataguse Pirogovi platsi sõjaeelse hoonemahu taastamine on perioodiliselt ikka üles kerkinud ja küll tulevad needki ettepanekud tagasi. Hotelli Lydia laienduseks sealse roheala arvelt juba tükk lõigati ja pretsedent on sellega loodud. Kui selles vaimus jätkata, jääbki kesklinna ainsaks pargiks Toomemägi ja me ei saa enam rääkida Tartust kui meeldiva elukeskkonnaga rohelisest linnast.