/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/19/7796360t1hcbe9.jpg)
Reedel avatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumis näitus «Tulemägedemaa Kamtšatka», kus saab tutvuda mitmete retkede lugudega, näha mineraalide ja kivimite kollektsiooni ning vaadata videoprogrammi Kamtšatka loodusest.
Kamtšatka retkede lood jõudsid loodusmuuseumisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Kamtšatka poolsaar asub 7000 kilomeetri kaugusel Eestist, ei ole see meie geoloogidele ja matkajatele tundmatu paik. Juba 1851. aastal asus Kamtšatka geoloogiat uurima Vändras sündinud baltisakslane Carl von Ditmar (1822–1892), kes kirjeldas seal 17 uut vulkaani ning koostas esimese Kamtšatka etnograafilise ja geoloogilise kaardi.
«Eestil ja Tartu Ülikoolil on selle kauge piirkonna ja unikaalsete loodusobjektidega tegelemisel pikaajalised traditsioonid ja mitmekesised seosed,» põhjendas 2017. aastal toimunud Kamtšatka retke juht ja näituse üks kuraator Juho Kirs näituse olulisust praeguses ajas.
Näituse kuraator Mare Isakar lisas, et avamisel kõnelevad Kamtšatkal käinud geoloogid tuld purskavatest vulkaanidest, maa sisemusest maapinnale valgunud magmast tekkinud laavaväljadest ja maavärinatest, kuumaveeallikatest, kuuma vett ja auru purskavatest geisritest, lumistest mäetippudest ja nende vahel looklevatest liustikukeeltest.
Näituse avamisel esilinastub film «Kamtšatka 2017. aastal». See on lugu retkest, kus 29-liikmeline grupp rändas nelja nädala jooksul Klutševskaja sopka ja Kuriili järve vahele jääval alal. Meenutuseks vaadatakse ka 1960. aastal toimunud Eesti NSV Teaduste Akadeemia ekspeditsiooni tutvustavat filmi «Ekspeditsioon Kamtšatkale».
Näituse avamine toimub 20. aprillil kell 15.30 Tartu ülikooli loodusmuuseumis. Oodatud on kõik huvilised.