/nginx/o/2018/04/19/7796136t1h4b37.jpg)
Pühapäeval, 91-aastasena, lahkus siit ilmast laboriarst Pia-Astrid Ott, kes töötas 62 aastat lastetute paaride abistajana ning kes jättis kõigile, kellega ta kokku puutus, kustumatu mulje. Tartu Postimees avaldab Pia-Astrid Oti surma puhul uuesti kaks lugu: «Laboriarsti kõrvus helisevad ooperiaariad» ning «Elite kutsub eriti abielumehi spermadoonoreiks».
Sellesama loo lõpus märgitud seotud lood on just needsamad ilmunud artiklid.
Pia-Astrid Ott sündis 7. detsembril 1926. aastal Tallinnas professionaalsete muusikute perekonda.
1951. aastal lõpetas Pia-Astrid Ott Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.
Kuni aastani 1992 töötas ta Tartu naha- ja suguhaiguste dispanseris, olles 30 aastat ka labori juhataja. 1960. aastatel alustas dr Ott süüfilise diagnostikaga. Ta hakkas tegelema tollal harva ette tulevate uuringute – «lasteta abielude proovidega» ehk spermauuringutega, millest sai doktor Oti elutöö.
Aastatel 1992 kuni 1998 töötas dr Pia-Astrid Ott Tartu Ülikooli naistekliinikus, tehes sperma mikroskoopilisi uuringuid. Naistearst Andrei Sõritsa juhendamisel alustati seal kunstliku viljastamise protseduuridega ning dokter Pia Ott alustas intrauteriinse inseminatsiooniga ehk IUIga. Ka alustas ta seal esimesena tööd spermadoonoritega.
Dr Ott kuulus töörühma, mille sihikindel tegevus viis 1995. aastal esimese katseklaasilapse sünnini Balti riikides, samuti oli tal suur roll Balti riikide esimese spermapanga loomisel.
Alates 1998. aastast sai dr Otist Tähe erakliiniku ja Elite kliiniku laboriarst.
Ta kolleegid teavad teda kui suurepärast inimest, kes oli eeskujuks nii oma töökuse, korrektsuse, taibukuse kui ka sarmi ja huumorimeele poolest.
Dr Pia-Astrid Otti jäävad leinama meedikust tütar Kristi Ott ja hüdrobioloogiaprofessorist poeg Ingmar Ott, pojapojad ja kaks pojapojapoega.
