215. sünnipäeva tähistavas Tartu ülikooli muuseumis on homme kibekiire päev: esitletakse mahukat ülevaateteost toomkiriku ajaloost, avatakse arhitektuurifotode näitus sellest hoonest ning uksed teeb lahti ülikooli kartser peahoones.
Ülikooli kunstimuuseum kutsub kartserisse
19. aprillil esimest päeva avatud Tartu ülikooli kunstimuuseumi uuel näitusel «Kuritöö ja karistus: ülikooli kartser» satub külastaja ülikooli peahoone pööningul asuvasse väiksesse salapärasesse ruumi, mis annab tunnistust ajast, kui ülikoolil oli omaette kohtusüsteem. Kartserinäitus toob päevavalgele lood 19. sajandi lõpukümnendite tudengielust ning annab võimaluse tutvuda kambri seintele jäetud paeluvate joonistuste ja tekstidega.
Trükisoe raamat «Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum» jõuab muuseumipoe letile näituse avamisega samal päeval. Mariann Raisma ja Krista Andresoni koostatud teoses võetakse tuntud kunstiajaloolaste ja kultuuriloolaste abil kokku toomkiriku 800 aasta pikkune ajalugu. Üle 300-leheküljeline rikkaliku pildimaterjaliga kogumik pakub sissevaate Eesti ühe kõige vanema ja huvitavama looga hoone ehitus- ja kujunemisloosse.
Tunnustatud arhitektuurifotograaf Arne Maasik on pannud ajaloolises toomkirikus avatavale näitusele välja parima osa rohketest fotodest, mis valmisid toomkiriku koguteose jaoks.
Arne Maasik tõdes, et võib küsida, miks peaks näitama kunagises kirikus pilte sellest, mida igaüks saab ka ise praegu kohapeal näha.
«Ise vaadates ei pruugi tervikut hoomata ja mõista. Fotograafia võlu ongi selles, et sellega antakse edasi asju, mida silmaga ei näe,» rääkis Maasik. «Teine põhjus, miks see näitus on oluline, peitub toomkirikus kui ehitises endas: see on tervikuna fotograafile ülimalt inspireeriv. Ehkki Tartu toomkirik on Eesti suurim keskaegne kirik, on see arhitektuurimaailmas siiski üsna vähetuntud pärl.»