Hiljuti lahkunud doktor Heino Noorest valmis elulooraamat

  • Heino Noor rääkis oma loo Ago Pärtelpojale ja lootis teose ilmumist ka ise näha.

Enne trükkiminekut - mõlemad kaaned.

FOTO: Raamatukaas

Ago Pärtelpoeg esitleb 23. aprillil kell 16 Tartu Pauluse kiriku tiibhoones oma koostatud raamatut legendaarsest arstist, aga ka stalinismi poliitvangist Heino Noorest.

Tänavu veebruaris 95-aastasena siit ilmast lahkunud Heino Noore soovil on raamatu esikaane kujundusel kasutatud punast roosi mustal taustal, mis tema sõnul sümboliseerib armastust elu vastu ja võitu sünge mineviku üle.

Ago Pärtelpoeg

FOTO: Margus Ansu

Suure osa raamatu mahust moodustavad Heino Noore räägitud ja Ago Pärtelpoja poolt üles kirjutatud mälestused. 320-leheküljeline kogumik sisaldab ka hulga fotosid ja dokumente. Kõige olulisemateks neist pidas Heino Noor KGB arhiivist leitud ülestunnistusi, mille alusel mõrvati tema vanemad ja ta ise saadeti kaheksaks aastaks Siberisse sunnitöövangilaagrisse. Perekond Noore reetjateks osutusid nende lähedased tuttavad, kelle nimed on raamatus avaldatud.

Esimesed lugejakommentaarid

Kirjanik, filmitegija ning mäluuurija Imbi Paju peab Heino Noore raamatut huvitavaks ning ainulaadseks.

«Heino Noore mälestused on kingitus inimestele, kes on huvitatud elu mõtestamisest,» ütles ta. «Selle raamatu ilmumine on suurepärane pärand praegusele põlvkonnale, mõistmaks ühe kunagise noore ja intelligentse mehe loo kaudu seda riiki, millest me kunagi ilma jäime ja mille vabadusest praegu osa saame. Hea inimesetundjana teeb ta suurepärase psühholoogilise analüüsi okupeeritud Eestist, milles rahvas pidi hoidma üleval oma vaimu ja moraali, kuid mis jättis inimeste tervisele ja käitumisele oma pitseri.»

Heino Noor tegeles juba nõukogude ajal represseeritute nõustamisega ja abistamisega, päästes inimesi ängist ja enesetapukavatsustest. Ta oli psühholoogina ekspert ja konsultant ka Imbi Paju rahvusvaheliselt tähelepanu saanud raamatu ja dokumentaalfilmi «Tõrjutud mälestused» loomisel.

Arstiteadlane, akadeemik Ain-Elmar Kaasik rõhutas, et on oma teadlase karjääri eduka alguse eest suure tänu võlgu just Heino Noorele. Ka neurokirurgile Väino Sinisalule on Heino Noor olnud oma töösse ja patsientidele pühendunud arsti eeskujuks.

«Samas ei olnud ta oma olemuselt kuivik ega pedant, kes nalja ei mõista,» meenutas Sinisalu. «Talle oli omane ka inglaslik absurdimaiguline huumorimeel. Ilmselt see aitaski tal toime tulla raskete saatuselöökidega ja säilitada inimliku empaatiavõime.»

Heino Noore elu

Heino Noor 85-aastasena.

FOTO: TÜ Kliinikum

Heino Noor sündis 24. aprillil 1922. aastal Haapsalus ja lõpetas 1940. aastal kiitusega Haapsalu Gümnaasiumi. 1941. a. suvel viidi ta nõukogude võimude poolt Venemaale tööpataljoni. 1944. a. jaanuaris Heino Noor arreteeriti ja saadeti õigusvastaselt represseerituna Gulagi.

1952. aastal Eestisse tagasi jõudnud, õppis Heino Noor Tartu Riiklikus Ülikoolis algul slaavi keeleteadust ja psühholoogiat ning hiljem arstiteadust. 1961. aastal lõpetas ta TRÜ arstiteaduskonna ning temast sai ligi 40 aastaks Tartu Ülikooli kliinikute arst, konsultant ja õppejõud. Heino Noor on töötanud närvihaiguste, kliinilise toksikoloogia, kutsehaiguste ja intensiivravi alal. Ta on olnud koos kolleegidega raviarstiks ligi kolmele tuhandele potentsiaalselt surmava enesetapukatse, enesemürgistuse sooritanud inimesele.

1978. aastal omistati Heino Noorele teenelise arsti nimetus.

Aastatel 1971 kuni 1979 oli doktor Noor Tartu Maarjamõisa haigla peaarsti asetäitja. Sellest ametist vallandati ta nõukogudevastase hoiaku ja sovetikorrale vastupanuaktsioonidest osavõtu eest.

1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul oli doktor Noor aktiivne Eesti Vabariigi taastamisega seotud rahvaliikumistest osavõtja.

Heino Noore algatusel ja eestvedamisel rajati 1992. aastal Haapsalu Toomkiriku ristimiskabelisse Emaaltar – kõikide kannatanud ja ülekohtuselt hukatud eesti emade mälestuseks.

Tartu Maarja kalmistule sai 1998. aastal, samuti tema toel, paigaldatud mälestussammas sovetliku terrori ohvritele.

2001. aastal austas president Lennart Meri Heino Noort kui massirepressioonide uurijat Punase Risti ordeniga.

2007. aastal tunnustas Haapsalu linnavolikogu teda Haapsalu aukodaniku tiitliga.

Heino Noore ligi 60 teadustööd toksikoloogia, sotsiaalpsühholoogia, suitsidoloogia, poliitiliste repressioonide ning meditsiiniajaloo ja rahvusliikumise alalt ning rida tema publitsistlikke artikleid on avaldatud lisaks Eestile ka Saksamaal, Ungaris, USA-s ja Venemaal.

Heino Noort võib teenitult pidada kliinilise toksikoloogia pioneeriks Eestis. Ja veel kõrge eani tegutses ta kliinikumis konsultandina toksikoloogia alal.

Mälestusteraamatu «Elamise pikad varjud. Arsti ja poliitvangi mälestused» on kirjastanud MTÜ Mõttesild. Esitlus toimub rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval algusega kell 16 Tartu Pauluse kiriku tiibhoone saalis.

Tagasi üles