Tartu observatooriumis loodav kaugseireseade võetakse kasutusele kogu maailmas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tartu observatoorium.

FOTO: Margus Ansu

Enne, kui satelliit orbiidil tööd alustab, tuleb Maal peensusteni läbi mõelda kõik, mis võib juhtuda väljaspool teadlaste ja inseneride käeulatust. Tartu observatooriumi osalusega uues projektis HYPERNETS luuakse optilise kaugseire satelliitidele maapealse tugimõõtmise instrument. Tugimõõtmisseadmetest moodustatakse ühtse andmetöötluse ja -haldusega optilise kaugseire võrgustik.

Optilise satelliitkaugseirega on seotud kaks suurt takistust: satelliitsensorit saab optikalaboris kalibreerida ainult enne orbiidile saatmist ja maapealseid objekte mõõdetakse läbi segava atmosfääri.

«Kes on reisilennuki aknast välja vaadanud või kasvõi üle suure põllu sinakat metsa näinud, peaks probleemist aru saama,» selgitas Tartu observatooriumi kaugseire osakonna vanemteadur Joel Kuusk.

Seetõttu ongi satelliitkaugseire puhul vaja maapealseid tugimõõtmisi, millega satelliidi andmeid võrrelda. Sel viisil saab kontrollida atmosfäärikorrektsiooni kvaliteeti ja jälgida, kas satelliitsensori kalibratsioon muutub aja jooksul. Erinevalt satelliitsensorist saab maapealset tugimõõtmisaparatuuri korrapäraselt laboris kalibreerida.

Projekti käigus loodavat uut tüüpi autonoomset spektromeetrit katsetatakse kõige äärmuslikemas tingimustes Maa peal: Antarktikas, Namibi kõrbes, Argentiina vihmametsas, Põhjamerel ja muidugi ka meie koduse Järvselja keskkonnaobservatooriumi katsealal. Seda on vaja selleks, et keeruline optika ja mehaanika ning neid käitav tarkvara tõrgeteta koos töötaksid.

«Seda tüüpi autonoomsed seadmed on nagu väikesed nutikad robotid, kes peavad igas olukorras iseseisvalt hakkama saama ja edastama teadlastele nii mõõtmisandmed kui ka info oma seisukorra kohta,» ütles Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhtivinsener Viljo Allik, kes kuulub ka EstCube’i projekti juhendajate hulka. Allik nõustab HYPERNETSi projekti partnereid elektroonika, tarkvara ja elektromagnetilist ühildumist puudutavate katsetuste vallas.

Kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Riho Vendt märkis, et projektis on observatooriumi roll kriitilise tähtsusega. Observatooriumi optilise radiomeetria laboris on juba aastaid põhjalikult uuritud kaugseireaparatuuri eri parameetreid ja kalibreerimisvõimalusi nii Euroopa Kosmoseagentuuri tellimusel kui ka Euroopa Liidu koostööprojektides.

See tähendab, et observatooriumi töötajatel on suur kogemus instrumentide ehitamises ning nad teavad, millal võivad tekkida mõõtmisvead, mis neid põhjustavad ja milliseid korrektsioonialgoritme rakendada. «See annab võimaluse saada soodsamaid komponente kasutades maksimaalselt hea tulemus ja sel viisil pakkuda taskukohase hinnaga kvaliteetseid andmeid,» sõnas Vendt.

HYPERNETSi projekti koordineerib Belgia Kuninglik Loodusteaduste Instituut. Projektipartnerid on kuuest riigist: Eestist, Prantsusmaalt, Argentiinast, Itaaliast, Saksamaalt ja Suurbritanniast.

Tagasi üles