Maikuu läheneb lõpule ning naastrehvidega sõit peaks olema ammu unustatud. Ometi näeme-kuuleme tänavatel ikka veel asfalti freesivaid autosid meist mööda krõbistamas.
Risto Mets: miks nad ometi krõbistavad?
24. mai 2011, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlastega olevat nii, et alguses ei saa vedama ja pärast enam pidama. Mis puudutab aga naastrehvide kasutamist, siis vedama saadakse väga hästi. Pidama saamisega on aga nagu eestlastel ikka.
Sügisel ilmusid naelrehvid liiklusesse juba 1. oktoobril, ehkki kasutama tohtis neid hakata 15. oktoobrist. Hiljemalt aprilli lõpus pidanuksid autoomanikud oma sõidukite jalavarjud sobivamate vastu vahetama, kuid mõned ei ole seda teinud siiani.
Ehkki naeltega siristajaid jääb päev-päevalt vähemaks, ei möödu ometi päevagi, kui mõni kummivahetusega lootusetult hilinenu silma ei hakkaks.
Sohvrite hoolsus jätab soovida nii sõiduautodel kui ka paar tonni ja enam kaaluvatel kaubabussidel. Viimased on asfaldi jahvatamises mõistagi märksa tõhusamad veskid.
Oma masinale kruvisin suverehvid alla märtsi lõpus. See polnud hädavajalik, sest sõidan ka talvel lamellrehvidega, ent linnas olid teed selleks ajaks ammu kuivad ning libedusest polnud jälgegi. Seetõttu jääb mulle täiesti arusaamatuks, mida pelgavad need inimesed, kes sõidavad naastrehvidega tänase päevani?
Talvel võib naeltega asfaldil krõbistamine suurendada küll turvatunnet, kuid sellel raginal ei tohiks lasta end kevadel uinutada. Sooja ilmaga muutub pehme seguga talvekummide sügav muster hoopis ohtlikuks – auto hakkab «ujuma» ning pole enam kaugeltki nii hästi juhitav.
Arvatavasti on osa rehvivahetusega viivitajate põhjendused majanduslikku laadi. Mõeldakse, et naastud pudenevad suve peale rehvidest välja ning nii võib sügisese rehvivahetuseni välja vedada. Toetan siiski politsei korduvalt välja öeldud seisukohta, et auto on luksusese ning sellega sõitku need, kes suudavad seda endale lubada.
Naastrehvide kasutamine praegu väljendab lugupidamatust teiste vastu, leiavad ka Tartu Postimehe poole pöördunud lugejad. Teid remonditakse maksumaksjate raha eest. Need, kes väidavad, et naastrehvid ei kuluta asfalti, võiksid heita pilgu kas või Tartu kaubamaja keldriparkla sisse- ja väljapääsudele.
Kuigi teadlased kinnitavad, et naastrehvide tõttu teekattest eralduv peen tolm teeb inimesed haigeks, ei kaalu asjaomased ametkonnad nende keelustamist. Pigem rõhutatakse vajadust säästa inimelusid teedel.
Kuid kas ei jäta needsamad liiklusturvalisust korraldavad ametkonnad liiga suurt osa ohutusest rehvide kanda? Ma lihtsalt ei usu, et autokoolide praagi kompenseerivad naelrehvid.