Ämmaemandate ühingu juhid on Valga ja Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemisest häiritud

Eesti ämmaemandate ühingu juhid Marge Mahla (vasakul) ja Pille Teesalu ütlevad, et nad ei võta küll plakateid kätte, aga ämmaemandate kogukond on häiritud küll. Foto: Kristjan Teedema

Enam ei väära miski seda, et nii Põlva kui ka Valga haiglas sünnitusosakond suletakse – Valgas ei tööta see enam alates 1. juulist ning Põlvas 1. oktoobrist. 
Tartu ülikooli kliinikum on lubanud, et teeb kõik selleks, et Põlva- ja Valgamaa naised jõuaksid Tartusse või Võrus asuvasse Lõuna-Eesti haiglasse sünnitama õigel ajal. 
Ja kuigi sünnitusosakonnad suletakse, jääb mõlemasse haiglasse alles raseduseelne, -aegne ning sünnitusjärgne naiste jälgimine.
Ometi on Eesti ämmaemandate ühingu president Marge Mahla murelik. 
«Just ämmaemandad on ettevalmistuselt ja kogemuselt need, kes seisavad rahva juurdekasvu juures,» põhjendab ta. «See, mida ja kuidas ämmaemand teeb või ei tee, mõjutab pere edasisi otsuseid laste planeerimisel. Sünnituskoha valik ja turvaline sünnitus peab olema igale perele tagatud. See on inimõigus.»

Mis mõtted valdavad teid, Marge Mahla, kui näete televisioonis lugu, milles ema seisab Tartu ülikooli kliinikumi kõrval ja ütleb, et tal ei ole oma kodust küll pikk tee kliinikumi tulla, aga ta on oma lapsed ilmale toonud siiski Põlvas, kuna ta ei taha sattuda kliinikumi konveierile. Kas te leiate samamoodi, et Tartu ülikooli kliinikumi sünnitusosakond on konveier, või antakse seal siiski kõige paremat sünnitusabi, mida Eestis üldse saada võib?