Valdi Reinas: iga pidu saab ükskord otsa, otsa lõpeb pillimehe ramm

Valdi Reinas Foto: TPM

Uuel Jõgeva vallal ei ole sussisahistajaist tühikargajaid vaja, aga välja nad seda ka ei ütle.

Kuidas alustada olukorra kirjeldamist, kui olukorra enda nimi on «Täitsa lõpp!»?

4. aprillil oli Sadala külade piirkonnas kohtumine Jõgeva valla kultuuri- ja haridusosakonna juhataja ning kultuuritöö peaspetsialistiga. Enne seda oli vallavalitsus määranud seltside tegevus- ja palgatoetused, mille järel hakkas siit-sealt kostma jahmatust väljendavaid sõnavõtte. Lootsime mõnele küsimusele saada vastuse ja enne koosolekut kõva häälega ise sõna ei võtnud.

Paraku koosolek pigem võimendas arusaama, et tegelikult ei ole neid tühikargajaid, sussisahistajaid ega nalja- ja tralliseltse vallale vaja. Millegipärast ei ütle nad seda otse välja. Koosolek oli pikk ja kõike siin kirjeldada ei jõua. Küll aga peatuksin mõnel asjaolul, mis meid väga häirisid.

Kui küsiti, kuidas meie arvates peaks kollektiivide juhte tasustama, pakkusime välja, et tunnihinna alusel. Vald pakub inimliku tunnihinna ja ringijuhid täidavad siis vastavaid kalendreid ning kirja läheksid ka tunnid, mis kuluvad lisaproovidele enne esinemisi. Selle peale vastas osakonnajuhataja, et ega vald jõua kõike lõputult kinni maksta.

Keset koosolekut üllatas juhataja järgmise sõnavõtuga: «Ja üldse oleks vaja need ringide arvud üle vaadata, vald ei jõua neid lõputult üleval pidada.»

Täpsustuseks ütlen, et Sadala rahvamajas tegutsev kollektiiv läheb vallale maksma umbes 54 eurot (40 eurot bruto pluss maksud) kuus. Tegevusraha ei eraldata. Ei oskagi kohe ise arvata, millised need üleliigsed kollektiivid on? 

Koosoleku pidamise ajal tegutses majas kaheksa kollektiivi: neli rahvatantsukollektiivi eri vanustele, kolm külateatri truppi eri vanustele ja üks segakoor. Milline neist üleliigne ehk kallis pidada on? Vaikselt olen mõelnud, et vahest nende otsuste jaoks meil spetsialistid vallas tööl ongi. Tulin ka ise appi ja lõpetasin lepingu kolme trupi juhendamise kohta. Kas nüüd on parasjagu või on miskit veel üle? Paluks siis vastust.

Ringijuht saab tunni eest brutos kaks-kolm eurot, õmbleb ise kostüümid, joonistab dekoratsioonid ja ostab pidulikel puhkudel lastele kommi ja kooki sellestsamast üüratust palgast.

Natuke ka sel aastal eraldatud toetuste kohta. Spetsialistid väitsid, et taotlused ja eelmised aruanded vaadati väga põhjalikult üle ja otsused tehti võimalikult õiglaselt. Meie sellest õiglusest aru ei saanud. Kuidas siis näiteks üks ühest kollektiivist koosnev mittetulundusühing saab aastaks toetust 1200 eurot ja kõrval töötav kuuest kollektiivist koosnev mittetulundusühing 3200 eurot? Ja Sadala selts peab kaheksa kollektiivi ja väga paljude ürituste korraldamisega saama lisaks suurtele palkadele hakkama tuhande euroga? Kusjuures arvan, et keegi pole saanud liiga palju, vaid et enamik on saanud liiga vähe.

Kuidas, miks ja kelle ettepanekul vähenesid summad, mille esitas oma aastaeelarves Torma vald ja andis sellega ka vastava raha kaasa? Miks võeti sellest väikesest katlakesest ära 13 000 eurot? Miks ühele seltsile anti sama summa, mille oli eraldanud Torma vallavalitsus ja teiselt võeti 2/3 ära? Küsimusi rohkem kui vastuseid. Õigemini vastuseid pole tänini veel saanud.

Ja pommina kõlas enne koosoleku lõppu etteheide: aga te ise ju kirjutasite sellisele lepingule alla, milles probleem? 

Vastan: mina kirjutasin lepingule alla oktoobris. Selleks ajaks oli meie endi kokkulepitud ühinemislepingus kirjas: ühtlased kultuuri- ja seltside toetamise korrad töötatakse välja 1. jaanuariks 2018. Seega oli loota ühtlaseid lähenemisi. Seda lepingu punkti ei ole tänini täidetud ehk lepingut on rikutud. Teiseks oli selle lepingu allakirjutamise aastal tollase Torma valla volikogu esimehe kuuhüvitis 200 eurot. Uues, tugevamas vallas on vastav summa kerkinud 3150 euro suuruseks palgaks.

Mina ei ole nõus tasuta töötama vallas, mille eelarves võrreldes sama elanike arvuga Põlva vallaga on juhtimiskulud üle 800 000 euro suuremad, aga seltside toetused (nii sport kui kultuur) poole väiksemad (ehk 150 000). Võib-olla kunagi töötavad kõik elanikud valla heaks tasuta (nagu vanasti), aga seni kuni valla ametnikud ja juhid seda ei tee, ei ole seda nõus tegema minagi! 

Huvitav oleks teada, palju meil on omavalitsusi, kus ühe volikogu komisjoni koosoleku juhtimise eest makstakse 150 eurot, kus nelja-viie koosoleku eest makstakse valitsuse liikmele 700 eurot kuus, kus volikogul on kaks tasulist aseesimeest vastavalt 700 ja 525 euro suuruse tasuga? Ja ringijuht saab tunni eest brutos kaks-kolm eurot, õmbleb ise kostüümid, joonistab dekoratsioonid ja ostab pidulikel puhkudel lastele kommi ja kooki sellestsamast üüratust palgast? Kui on, andke märku. Kui ei ole, tulge ise uudistama! Meil on, mida vaadata.

KOMMENTAAR

Ilona Piirimägi

Jõgeva vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist

Saan vaid kinnitada, et oleme ühinenud vallas seadnud eesmärgiks rahvakultuuri valdkonna kollektiivijuhtide tasu ühtlustamise.

Olen praeguses ametis märtsi algusest ja oleme sestsaadik osakonnas kõvasti vaeva näinud ja tegevustoetusi vastavalt ka eraldanud. Valla­valitsus otsustas seltsimajadega seotud mittetulundusühinguid (Torma, Vaiatu, Sadala) kõiki toetada võrdselt tuhandeeurose tegevustoetusega ja see on tekitanud Sadala piirkonnas paaris inimeses pahameelt (loodeti, et toetused jagunevad 1000, 1000 ja 3000 Sadala kasuks).

Sadala külade seltsi koosolekul selgitasime piirkonna hetkeseisu, kuulasime probleeme ja kinnitasime, et plaanime septembrist ringijuhtide palgad vallas ühtlustada. Negatiivset hinnangut me kollektiividele kindlasti ei anna ja koosolekul viibinuna mäletan vestluse sisu teistsuguses vormis. Möönan, et teistes piirkondades olid tunde väldanud koosolekud rõõmsad ja innukad, Sadalas saime pigem etteheiteid kuulda.

Ma ei laskuks sõnasõtta, võin vaid kinnitada, et hindame Jõgeva valla rahvakultuurikollektiive väga kõrgelt ja oleme uhked, et meie valla paljud kollektiivid esindavad valda tänavu ka välisfestivalidel. 

Kultuuri hoidmisel ja kaitsemisel toetume nii Eesti Vabariigi põhiseadusele kui ka konsensuslikele väärtuspõhistele kokkulepetele, mis kerkisid üles viimasel rahvamajade ühingu konverentsil Põltsamaal, näiteks koorijuhtide tasustamine ja laulupeo traditsiooni jätkumise temaatika.

Kuna tantsin ka ise mitmes kollektiivis Tartumaal ja valmistun tänavu Seto I tantsupeol esinema, võin kinnitada, et negatiivseid hinnanguid tantsijate, lauljate ja harrastusnäitlejate kohta minu suust ei kuule. Samas peame tegevustoetuste määramisel võtma aluseks eelarve võimalused. 

Tegevustoetusi ei saa jagada selle alusel, kes meediasse pöördumisega ähvardab. Toetuste eesmärk on hoida rahvakultuuri ning panna õlg alla uutele ja innovaatilistele projektidele.