Arnold Everausi kogu jõudis muuseumi

Hele Everaus nõjatub koos poja Egert Everausiga ühele vitriinile, milles on trükimuuseumile usaldatud Arnold Everausi pärandi kõige väärtuslikumad eksemplarid, Mattieseni ja Noor-Eesti trükikoja kirjaproovid ja kirjaladujate käsiraamatud. Foto: Margus Ansu

Arst Hele Everaus andis koos poja Egertiga reedel Eesti trükimuuseumile üle oma isa Arnold Everausi päranduse, enam kui kahesajast ühikust koosneva kirjanduse, dokumentide ja trükinäidiste kogu.

Sündmusele kogunes väga palju Tartu endise, Hans Heidemanni trükikoja kunagisi töötajaid ning ka Everauside pere tuttavaid ja sõpru. Kõikide nägudelt peegeldus taaskohtumisrõõm.

Arnold Everaus (1928 – 2010) oli Tartu trükitööstuse väga värvikas persoon, kes alustas 1950. aastal abitöölise ja paberilõikajana, seejärel trükkija ja ladujana, olles lõpuks tsehhijuhataja ja peainsener.

«On vähe neid erialaspetsialiste, kes tema nime ei tunneks,» sõnas trükimuuseumi juhataja Lemmit Kaplinski.

Mälestusi Arnold Everausist jagas tütar Hele Everaus. Pärastises vestluses tunnistas ta, et kuigi isa kolmeköiteline mälestustekogu «Vaenuköis ehk Ühe perekonna sidemed trükindusega» on õnneks kaante vahel, jäi isa kirjutuslauale veel lõpetamata töid, mis puudutavad mitte ainult trükitööstuse ajalugu, vaid ka inimsaatusi.

«Mis iganes mu isa tegi, läks ta alati entusiasmi täis ning jõudis väga palju asju ära õppida,» sõnas Hele Everaus. Trükikunst oli Arnold Everausi kõige pikem kiindumus, aga selle kõrval harrastas ta näitekunsti, mängis akordioni ning sai selgeks koguni kiviraiumise.

Elu viis ta kokku paljude inimsaatustega, sest ta oli ka matuselugeja ning laskis seetõttu oma hingest ja südamest läbi palju inimelusid. «Ka need saatuselood tahtis isa ühte raamatusse panna, see suur töö on peaaegu tehtud – ma usun, et ma viin selle ükskord lõpuni,» lubas Hele Everaus.

Endised trükitöölised, Hans Heidemanni trükikojas 40 aastat käsiladuja tööd teinud Aime Kütt ja Tiiu Aadusoo ning palju aastaid köitjaametit pidanud Ester Ots mäletavad Arnold Everausi hästi just tänu trükikoja näiteringile.

«Ta oli väga andekas inimene, kes meid igapidi õhutas,» sõnas Aime Kütt. «Meil oli linna kõige kuulsam näitering, ja ma räägin tõtt – me saime alati festivalidelt esikohti, ja Everaus oli ikka peategelane – Põrgupõhja Jürka oli ta parim osa.»

Õpetatud Eesti Seltsi ajaloouurija Kersti Taal tutvustas üht teist pärandit, muuseumile kingitud 2500 klotsist koosnevat klišeekogu, mille plaatidele on söövitatud teadusseltsi trükiste fotod ja joonised aastatest 1840 kuni 1940.

Kui endisaegses trükitööstuses valati tähed vormidesse otse tinast või laoti lausa käsitsi, siis kõikide jooniste, fotode ja skeemide trükkilaskmiseks vajati metallplaate, millele kujutis söövitati.
Trükimuuseumi juhataja Lemmit Kaplinski ütles, et suur töö selle klišeekogu süstematiseerimisega seisab ees ja on suur õnn, et kellegi hoolimatu käsi ei ole neid metallplaatidega klotse vahepeal ära visanud.

Eesti Trükimuuseum
• 2010. aastal asutatud eraõiguslik trükimuuseum kogub, hoiab ja eksponeerib trükitööstusega seotud esemeid ja annab edasi ajaloolist oskusteavet. Trükimuuseum tegutseb Tartus aadressil Kastani 38 endises Greifi trükikoja hoones.