Ülo Niinemets: kevadine Tartu välisõhu saastus ei ole sugugi paratamatus

Ülo Niinemets

FOTO: Margus Ansu

Paradoksaalselt on vähese tööstusega Tartu linnast kujunenud Eesti kõige saastunuma õhuga linn.

Saastunud õhk maailmas põhjustab ÜRO maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangute järgi igal aastal enam kui 4,3 miljonit enneaegset surma. Õhusaastest tingitud haiguste diapasoon on ulatuslik, alates kopsuhaigustest, nagu bronhiit ja astma, kuni südame ja veresoonkonna haigusteni. Hiljuti lisas WHO välis­õhu saaste peamiste vähki põhjustavate tegurite hulka. 

Paradoksaalselt on vähese tööstusega Tartu linnast kujunenud Eesti kõige saastunuma õhuga linn. Keskkonnainvesteeringute keskuse andmetel (ohuseire.ee) on viimastel päevadel olukord eriti hull peenosakestega (PM10), mille kontsentratsioon Tartu linnaõhus ületas mitu korda lubatud piirmäära. Lisaks ületasid piirmäära ka lämmastikoksiidide ja keskkonnamürgi osooni kontsentratsioon. 

Miks on eriti kevadel olukord hull? Kevadisel halval õhukvaliteedil on kaks peamist põhjust. Esiteks on teedele kogunenud naelkummide peenestatud asfalditolm, samuti talvisest teedehooldusest jäänud kloriidide ja liiva jäägid, mida liiklus üles keerutab.

Teiseks moodustub ereda valguse toimel fotokeemilistes reaktsioonides transpordivahendite heitgaasidest pärinevatest lämmastikoksiididest (NOx) ja lenduvatest orgaanilistest ühenditest osoon, mis omakorda katalüüsib õhus leiduvate orgaaniliste ühendite oksüdeerumist ning edasist peenosakeste teket. 

Suvel toimuvad täpselt samasugused fotokeemilised reaktsioonid, ent taimestik neelab suure osa õhusaastest. Seega muutub õhu kvaliteedi olukord eriti hulluks kuivadel päikeselistel kevadpäevadel.

Miks on just Tartus õhukvaliteet halb? Saasteainete kontsentratsioonid välisõhus sõltuvad ka valitsevatest tuulesuundadest ja nii näiteks on mereäärses Tallinnas olukord tavaliselt suhteliselt hea, samal ajal kui väheste tuultekoridoridega ja suures osas lohus, Emajõe poole kaldu asuvas Tartus akumuleeruvad saasteainete kontsentratsioonid. 

Ainus toimiv lahendus oleks kriitilistel päevadel, selgetel kuivadel kevadpäevadel, keelata täielikult raskeveokite liiklus Tartus.

Olukorda komplitseerib veel inimeste arhailine harjumus aiaprahti põletada, eriti Tartu rohelisematest linnaosades, näiteks Ihastes. See on olnud juba pikka aega keelatud, kuid keelu rakendamiseks pole ressurssi.

Kas kevadine õhusaaste on paratamatus? Ideaalis peaks kohe pärast lume sulamist tolmu kokku koguma, kuid külmal kevadel pole see võimalik. «Aktuaalses kaameras» näidati, kuidas Tallinn niisutab suuremaid tänavaid kloriididega vältimaks tolmu lendumist. Paraku on tolmu lendumine probleem ka soojal kevadel, sest kogu linnale tiiru peale teha on lihtsalt ajamahukas. 

Kevadise õhusaastega võitlemiseks on aga radikaalsemaid ja tõhusamaid viise. Paljud Euroopa linnad on keelanud kas täielikult või teatud aegadel osa enam saastavate liiklusvahendite linna sõitmise. 

Diislikütusel liikuvad transpordivahendid, eriti veokid, on mitu korda suurema NOx-i allikad kui bensiinimootoriga liiklusvahendid. Seetõttu on nende panus õhusaastesse ebaproportsionaalselt suurem, isegi uutel Euro 5 ja 6 emissiooni­standarditele vastavatel diisel­autodel. See on ka põhjus, miks näiteks Pariisis varsti enam ükski diiselmootoriga sõiduk liigelda ei tohi. 

Teiseks on kevadise tolmu üleskeerutamise peamised põhjustajad raskeveokid ja bussid, mis mõlemad tekitavad enda taha ulatusliku tuulekoridori ning keerutavad massiliselt tolmu üles, eriti piirkiiruse­lähedasel kiirusel sõites. Selles veendumiseks piisab kui mõnda aega silmad lahti Tartus näiteks Turu või Riia tänava ääres seista. Või üritada Ihaste silla kõrval kergliiklusteel sportida. 

Eelnevast johtub, et ainus toimiv lahendus oleks keelata kriitilistel päevadel, selgetel kuivadel kevadpäevadel, täielikult raskeveokite liiklus Tartus. Samuti ajutiselt vähendada busside piirkiirust ning mõelda ajutiste liikluspiirangute seadmisele alla Euro 5 emissioonistandarditega diiselautodele. See on ebamugav, aga Tartu inimeste tervis väärib tähelepanu ja ajutisi ebamugavusi.

FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Loe ka neid

Tagasi üles