President andis üle kaks preemiat Tartu ülikooli noortele teadlastele

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi vanemteadur Leopold Parts Foto: uttv.ee

Eile andis president Kersti Kaljulaid pidulikul tseremoonial üle noore teadlase preemia ja noore IT-teadlase eripreemia, mille tänavu pälvisid vastavalt Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi vanemteadur Leopold Parts ja keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišel.

Noore teadlase preemia laureaat Leopold Parts on Suurbritannias maailma ühe suurima genoomikakeskuse Wellcome Trust Sangeri instituudi teadusrühma juht ja Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi vanemteadur. Tal on molekulaarbioloogias doktorikraad Cambridge’i ülikoolist, kus ta kirjutas doktoritöö raku tunnuste geneetilise kaardistamise teemal. Enne doktorantuuri õppis ta Massachusettsi tehnoloogiainstituudis ning Tartu ülikoolis matemaatikat ja informaatikat.

Parts annab oma panuse teadusse sellega, et kasutab bioloogiliste küsimuste lahendamiseks andmeteaduse meetodeid. Oma teadustöös aitab ta leida vastuse küsimustele, kuidas mõjutavad meid DNA mutatsioonid, kuidas tõlgendada bioloogilisi andmeid kõige paremini ja milliseid geene valida vähiravimite sihtmärgiks. Tema teadustöid on avaldatud maailmas eri teadusajakirjades ja tema arendatud meetodeid on laialt kasutusele võetud.

«Minu rühma eripära on pädevus eri valdkondades. See võimaldab rakendada uusimaid meetodeid nii laboris kui ka arvutis selleks, et mõista, miks on lapsed ikkagi oma vanematega nii sarnased – pikkuse, kaalu ja iseloomu, aga ka raskete päritavate haiguste riski poolest,» ütles Parts.

Noore IT-teadlase eripreemia pälvinud Mark Fišel sai Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudist doktorikraadi 2011. aastal. Seejärel läbis ta järeldoktorantuuri Zürichis. Praegu juhatab ta Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli.

Keeletehnoloogia dotsent Fišel tegeleb neurotõlke ehk tehisnärvivõrgu põhise masintõlkega. Selle eesmärk on panna süsteem ise tõlkimist õppima, kasutades suurt hulka tõlkenäiteid. Tema teadustöö täpsem eesmärk on vähendada masintõlke ressursisõltuvust. Selleks töötab ta välja meetodeid, mis ei nõuaks lingvistilisi ressursse ega sõltuks nii suuresti tõlkenäidete hulgast ja kvaliteedist.

Fišeli töö praktiline külg puudutab seda, kuidas teha masintõlge kättesaadavaks ja kasulikuks nii era- kui ka ärikasutajatele. «Me paneme oma teadustöö tulemused veebi tõlkesüsteemi. Kui mõtleme välja mõne hea viisi, kuidas masin õpib või tõlgib paremini, lisame selle süsteemile,» ütles ta. Praegu tõlgib veebi demoversioon eesti ja inglise keelt. Mitu keeleteadlast kasutab seda Google Translate’i asemel. Plaanitakse lisada ka teisi keeli: soome, läti ja vene keelt. «Sel kevadel asume tegema koostööd ühe tõlkebürooga, mis hakkab kasutama meie programmi,» lisas Fišel.

Kuidas täpselt Fišel auhinnaraha kasutab, ei osanud ta veel öelda, kuid oli kindel, et osa sellest kulub perepuhkusele. Noore teadlase preemia, 5000 eurot, on mõeldud kuni 35-aastasele noorele, kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Kandideerija peab olema doktorikraadi omandanud.