Koolipoiste pätikohv trügis turule

Karl-Markus Kaiv (vasakul) ja Mark Olav Sepp lubavad, et Coféliuse sortiment laieneb pea. Ühel päeval ilmub müügile ka Luwaki kohv ehk väga eriline jook, mis on tehtud tsiibetkassi seedekulglast läbikäinud kohvimarjadest. Foto: Kristjan Teedema

Miks ei saa kuskilt osta kotikeses koh­­vi? Et võiksid teha endale kruusitäie oakohvi niisama lihtsalt kui teepakikesega tassi teed. Kas tõesti kuskil ei ole?! 

Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klassi õpilased Karl-Markus Kaiv ja Mark Olav Sepp asusid seda teemat koos lähimate sõpradega uurima. 

On ju masinakohv, filtrikohv, lahustuv kohv ning loomulikult pätikohv, mis sünnib siis, kui kohvipurule kuuma vett peale valad ja natuke ootad. 

NATO eeskujul

Kuid miks ei võiks see puru, mis juues hammaste vahele kinni jääb, olla kotikeses?! Et sopsutad nöörikesega üles ja alla ning leotad ja timmid sellest täpse kanguse ise välja. Pärast viskad puru ära või puistad lilleväetiseks. 

Poisid leidsid sellise kohvi üles küll. See on olemas NATO toidupakkide komplektides, mida sõdurid välitingimustes kasutavad. Sõjaväes käinud tuttavailt said nad sõdurikohvi ka ise proovida. 

«Ütleme nii, et tulemus ei olnud kiiduväärt,» konstateeris Karl Markus Kaiv. 

Sõjaväe kohvipakikesest saab ta sõnul lahja lurri, millele kohvimaitse ja -lõhn tuleb ise juurde mõelda.

Miks ei võiks see kohvipuru, mis juues hammaste vahele kinni jääb, olla kotikeses?! Et leotad ja timmid sellest täpse kanguse ise välja ning pärast puistad lilleväetiseks.

Nüüd aga tähelepanu, tähelepanu! Õpilasfirma Cofélius esitleb puruta pätikohvi, mis asub kotikestesse pandult ja vaakumkilesse pressitult nägusais käsitöökarbikestes. 

Igas karbis on neli kotikest, igas kotikeses 10 grammi peeneks jahvatatud oakohvi, millest saab koostoimes keeva veega paraja kanguse ja hea lõhnaga kruusitäie jooki.

Paari nädala eest valmis Coféliusel pätikohv piimaga, mis tähendab, et oakohvipurule on lisatud koorepulbrit. 

Firmas on viis noormeest ja tootmine käib nii, et kogunetakse ühe mehe ehk Siim Ilvese köögilaua ümber ja näpud asuvad nobedasti tööle.

Kotikesed on ostetud Hiinast. Et need on loodud tee jaoks, kuid kohvile on suuremaid vaja, siis meisterdavad nad kahest teekotikesest kõigepealt ühe suurema, täidavad selle jahvatatud kohviubadega ning panevad kohe vaakummasina alla, kus pakike omakorda kilesse keevitatakse, et aroom ei lenduks. 

Lõikab, voldib, kleebib

Karl Olav Sepa kodus on aga kartongi ja etikettide ladu ning seal lõikab ta õppimisest vabal ajal šablooni järgi karpide pinnalaotusi välja, voldib need käsitsi kokku ja kleebib etiketid peale. 

Tegijad usuvad, et nende toode võib lemmikuks saada neile, kes lahustavat kohvi ei armasta ja kallist kohviaparaati või filtrikannumasinat samuti mitte, sest masinate korrashoidmine ja puhastamine on tüütud. Ka sobib puhas pätikohv hilisele ärkajale, näiteks tudengile, kes kiirustab loengusse. Haarab kohvipakikese kaasa ning kuuma vett saab ta esimesest joogiautomaadist.

Samuti võib Cofeliuse toode hästi sobida matkale või piknikule.

Loomulikult unistavad Coféliuse asutajad sellest, et kunagi on neil pärisfirma, mis täidab suuremahulisi pätikohvitellimusi nii kodu- kui välismaal. 

Cofélius – valges karbis piimaga kohv, pruunis karbis must kohv. Otsida tasub Lõunakeskuse vürtsipoest ja internetist. Foto: Kristjan Teedema