Tänavuse aasta kolme kuuga on Lõuna prefektuuri piirivalvurid viinud läbi kümme pääste- ja otsinguoperatsiooni Peipsil, kus vajasid abi kümme inimest. Neist viis õnnestus piirivalvuritel päästa, kolm said ise kaldasse ning kahjuks kaks inimest hukkus.
Esimene traagiline vahejuhtum leidis aset 20. jaanuaril, kui Peipsi järvejäält avastati teadvuseta mees. Meedikute pingutusest hoolimata ei õnnestunud 1946. aastal sündinud meest elule tagasi tuua. Surm saabus tõenäoliselt terviserikke tagajärjel. Võrreldes mullusega on päästejuhtumite hulk piiriveekogul vähenenud umbes poole jagu.
Täna ōhtupoolikul, 4. aprillil avastati Peipsil lisaks ühe eaka mehe surnukeha, kes suri ilmselt terviserikke tõttu.
Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits soovitas, et võimalusel tuleks järvele minna mitmekesi, mitte üksipäini. «Kaaslastega järvele minnes võiks hoida üksteise nägemisulatuse kaugusele nii, et kui keegi seltskonnast peaks hätta sattuma või abi vajama, saavad kõrvalised kas ise kiirelt abi osutada või abi kutsuda,» rääkis ta.
Ühtlasi tuleks kalastajatel kriitiliselt hinnata enne järvele minekut oma tervislikku seisundit. «Talvisel ajal on külmakraadid tihti liiga krõbedad, suvel on suuremaks ohuks jälle lauspäike. Kuna tihti võetakse ette ka pikem teekond kaldast järvele, tuleb kriitiliselt hinnata oma terviseseisundit ning jälgida, et endale liiga ei tehtaks,» soovitas Ernits.
Kolme kuuga on piirivalvurid avastanud piirveekogul 12 ebaseaduslikku piiriületust, milles osales kokku 23 inimest. Samal ajal tuvastati 26 piirirežiimi rikkumist, milles osales kokku 40 inimest.
Ernits ütles, et võrreldes mullusega on ebaseaduslike piiriületuste ja piirirežiimi rikkumiste hulk jäänud samale tasemele. Kui mootorsõidukiga järvel liikudes on navigatsiooniseadmete kasutamine pigem juba reegliks muutunud, siis samamoodi võiksid järvejääl jalgsi liikujad oma asukoha määramisel kasutada täiendavalt abi tehnikalt.
«Piiriveekogul olles on tähtis navigeerimisvahendite jälgimise kõrval hoida pilk ka hoiatussiltidel, mis aitavad visuaalselt kontrollida oma asukohta piirijoone suhtes,» tuletas Ernits meelde.
Peamiselt on kontrolljoone ebaseaduslike ületuste taga vähene teadlikkus või tähelepanelikkus. Piirivalvurid püüavad igal juhul selliseid vahejuhtumeid ennetada. «Suhtleme kohalikega ja külalistega, et nende teadlikkust tõsta, teeme piirialal patrullkäike ja vaatlusi ning sekkume jooksvalt, kui inimene satub kontrolljoonele liiga lähedale,» rääkis Ernits.
Eksituste vältimiseks tasub kindlasti piiriäärsel alal liikudes enne selgeks teha, kuskohast kulgeb ajutine kontrolljoon ning tähelepanelikult jälgida ka hoiatussilte.
Statistika piiriveekogude päästeoperatsioonide ja piiriületamiste kohta:
| Lõuna prefektuur | 2017. a esimesed 3 kuud | 2018. a esimesed 3 kuud |
| Päästejuhtumeid / neis abivajajaid | 20 / 27 | 10/10 |
Ebaseaduslikke piiriületusi piiriveekogul / neis isikuid | 14 / 22 | 12 / 23 |
Piirirežiimi rikkumisi / neis isikuid | 22 / 50 | 26 / 40 |