Kunstide keskuses näeb rahvuslikke sõbakirjalisi tekke

Selle teki kudus Eleriin Seim teadmata päritoluga teki mustri põhjal. Foto: Eleriin Seim

Kolmapäeval, 4. aprillil kell 16 avab Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (VKA) Tartus vanas anatoomikumis asuvas kunstide keskuse galeriis rahvusliku tekstiili eriala tudengite tekinäituse «Eesti sõbakirjalised tekid».

Näitusel on telgedel kootud villased sõbakirjalised tekid, mille loomisel kasutasid VKA teise kursuse tudengid traditsioonilisi tehnikaid ja töövahendeid. Kangastelgedel kootud mustrilised tekid on valmistatud muuseumides säilinud terviklike tekkide või tekikatkete põhjal, et anda uus elu unustusse vajunud käsitööpärandile.

Kui umbes 19. sajandil magati enne abiellumist lihtsalt vammuste ja kasukate all, siis vanade pulmakommete järgi pidi pruut valmistama pulmavoodi tarbeks teki. Kootud pruudisõbad asendusid umbes 19. sajandi teises pooles värviliste triibuliste, ruuduliste, põimitud kirjade ja tikitud tekkidega.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna eesmärk on uurida ja säilitada Eesti käsitööpärandit ning siduda see nüüdisaja kultuuriga. Osakonnas saab õppida pärandtehnoloogiat nii rakenduskõrgharidusõppes kui ka magistriõppes.

Rahvuslik tekstiil on kultuuriakadeemia käsitööosakonna vanim eriala, millele avati vastuvõtt 1994. aastal. Nelja aasta jooksul õpivad selle eriala tudengid põhjalikult tundma traditsioonilisi käsitöötehnikaid, materjale, värve ja mustreid. Selleks külastatakse muuseume ja taastatakse vanu käsitöötehnikaid muuseumiesemete põhjal, kui pole enam elavaid meistreid, kellelt õppida. Õpingute ajal uuritakse ka, kuidas uskumused ja tavad on mõjutanud Eesti tekstiilide kujunemist läbi aja.

Muuseumides säilinud tekkidelt mustrite mahajoonistamist ja kangakudumist juhendas rahvusliku tekstiili lektor Christi Kütt. Näituse kuraator on rahvusliku tekstiili programmijuht Kristi Jõeste.

29. juunini kestev väljapanek on kunstide keskuse galeriis (Lossi 38, Tartu) avatud tööpäeviti kell 10–17.