![Installatsiooni «Šamaani matus» (vasakul) tegemiseks on Meelis Kihulane kasutanud tuulest murtud haaba. Selle kohal
ripub Edward von Lõnguse «EvLipp»,
tehnikaks digitrükk kangal. Toomas Kalve, Epp Margna ja Meelis Kihulase ühistöö «Surnu suusad» tegemiseks on tarvis läinud puitu ja akrüüli.](http://f10.pmo.ee/UMClD_rGbm1PREHKtHJ0Rpf4Czk=/1442x0/filters:focal(3341x1505:3655x1943):format(webp)/nginx/o/2018/04/01/7742219t1hc71d.jpg)
Tartu kunstimuuseumis oli mõni aasta tagasi näitus «Metsa ja mere vahel», mille kuraatoreid Reeli Kõivu ja Tõnis Tatarit huvitas mitmekülgne ja inimkäest puutumatu Eesti loodus kogu maastikumaali ajaloos. Peeter Laurits tegi kõik teisiti, alates juba absurdsest pealkirjast «Surnu suusad ehk Kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele».