Kas Tartust on võimalik tõusta tulevaseks ÜRO peasekretäriks?! (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AHHAAsse kogunesid noored, kes proovisid läbi mängida ÜRO peaassambleed.
Emiliano Pasos Torrese sihid on kõrged. Kui tulevik oleks ainuüksi tema teha, siis näeks 16-aastane mehhiklane ennast järgmine ÜRO peasekretärina. Esimesed tuleristsed diplomaadinagi on tal läbitud, nädalavahetusel toimunud Tartu mudel-ÜROl ehk sündmusel Tartu Model United Nations 2018 astus noormees Lõuna-Aafrika ÜRO saadiku kingadesse.
27-aastasel Matin Mammadlil, kes ÜRO simulatsioonil kehastas Iisraeli diplomaati, on ehk natuke käegakatsutavamad sihid. Tartu Ülikooli Euroopa Liidu-Venemaa magistriprogrammis õppiv aserbaidžaanlane plaanib tulevikus töötada mõnes rahvusvahelises organisatsioonis rahuvahendajana.
Mõlemad noormehed tunnistavad, et lisaks laiale maailmapildile on just läbirääkimis- ja väitlusoskus see, mis diplomaadikarjääris tähtsat rolli mängib. Need on ka need oskused, mida Tartus kõige enam lihviti. «Rahvusvahelistest suhetest huvituvatele noortele on sellised simulatsioonid sildadeks diplomaatilise või poliitilise karjäärini,» sõnas Mammadli.
Kolmandat korda Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi korraldatud simulatsiooni läbivad teemad olid sel aastal «Üleilmastumine, tööturg ja (eba)võrdsus», kuid arutati ka selle üle, kuidas vältida massihävitusrelvade sattumist terroristlike rühmituste kätesse või kuidas ennetada konfliktiolukordades seksuaalvägivalda.
Rahvusvahelistest suhetest huvituvatele noortele on sellised simulatsioonid sildadeks diplomaatilise või poliitilise karjäärini.
Ühtekokku kehastas üritusel diplomaate ligikaudu 70 noort 20 riigist.
Sündmuse üks korraldajaid Eleri Pilliroog sõnas, et selliseid üritusi on vaja, sest lisaks välispoliitilisele oskusteabele, mida noortele jagatakse, väideldakse teemade üle, mis on aktuaalsed kogu maailmas. «Tavanoorele jääb ÜRO ehk natukene kaugeks ning raskesti hoomatavaks, sest sisulist tööd on keeruline näha. Me annamegi inimestele selle väikese sissevaate organisatsiooni töösse, kuidas olulised otsused päriselt sünnivad,» sõnas ta.
Ürituse peakorraldaja Rainer Urmas Maine sõnas, et üritus võimaldab noortel leida rahvusvahelisi mõttekaaslasi, kes samuti huvituvad välispoliitikast. Lisaks tõi ta välja, et Mudel-ÜRO ei anna teadmisi juurde mitte ainult osalejatele, vaid ka korraldajatele. «Kuna ka meie, kes me üritust korraldame, oleme üliõpilased, siis on sellise suure sündmuse korraldamine kahtlemata ka meile väärtuslik kogemus,» lausus ta.
Simulatsiooni avamisel kõnelenud Välisministeeriumi ja Eesti Noorteühenduste Liidu ÜRO noore delegaadi programmi koordinaatori Trine Tamme sõnul haakub üritus üleüldise Eesti eesmärgiga ÜROga seotud teemadel laiema üldsuse teadlikkust tõsta.
«See on üks nendest võimalustest, kuidas teha noorte hääled poliitilikas veelgi kõlavamaks, et meiegagi arvestataks,» ütles ta. Tamme sõnul on ÜRO teemad praegu Eestis eriti olulised, kuna kandideerime 2020-2021 ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme kohale.