Kalamees läheb jääle ja tahab õhtuks koju - olud Peipsil muutuvad aga tundidega Piirissaare lähedal vajus saan läbi jää

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Järveolud on praegu salakavalad, kalastajat varitsevad jääpraod ja lahvandused.

FOTO: Kristjan Teedema

Kevadine jää on salakaval, selle paksus muutub mitte päevade, vaid tundidega. Laupäeva õhtul vajus Piirissaare lähedal mootorsaan läbi jää. Õnneks juhtus see hästi kalda lähedal, keegi viga ei saanud ning piirivalve- ja politseiametil sekkuda polnud vaja. Inimesed sikutasid saani ise maale.

Praegusel ajal viibib suurel Peipsil iga päev üle tuhande kalastaja ning ammugi mitte igal pool ei ole see viibimine turvaline.  Alates 1. aprillist piiratakse Lämmi- ja Pihkva järvele sõidukitega minekut.

«Kui kalamees hommikul jääle läheb, on olukord üks. Kui hämaruse saabudes kaldale tuleb, hoopis teine - jää võib kohati juba pehme olla,» kirjeldas Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve olusid täna lõuna paiku ka Mustvee kordoni juhtivpiirivalvur Vjatšeslav Pertsev.

«Alates homsest piirame sõidukitega minekut Lämmi- ja Pihkva järvele, sest seal on jää masinate jaoks liiga habras,» teatas ta.

Politsei- ja piirivalveameti kodulehel leiab kaardirakenduse https://www2.politsei.ee/et/nouanded/jaaolud/ , mis annab hea ülevaate jääoludest.

Peipsil näitab kaart täna kohti, kus jää paksus on 32 kuni 36 sentimeetrit või isegi 40. Aga on kohti, kus jää on ainult 10 või 14 sentimeetrit. Näeb vaba vett ja lahvandusi ning jääs on pragusid, mille laius ulatub mõnel pool kuni viie meetrini.

Piirivalve hõljuk.

FOTO: K?LLIKE ROOV?LI/PM/EMF

«Me patrullime hõljukiga veekogul valgest kuni pimedani ja kontrollime iga päev ohtlikud kohad üle. Ning kanname need siis ka kaardile, mis veebis näha,» selgitas Vjatšeslav Pertsev. «Alles täna märkasime üht ATV-d, kes oli ohualasse liikumas, aga meie märguande peale keeras tagasi. See õnnetus õnnestus ära hoida.»

Jää sulab kahelt poolt

Ilmselgelt ei jõua öised külmad jääd enam piisavalt tugevana hoida. Päikselistel päevadel sulatab päevasoe jääd pealtpoolt ning tugevad hoovused lihvivad seda altpoolt. Jää kaotab igas ööpäevas oma paksusest kaks kuni kolm sentimeetrit.

10-sentimeetrine jää kannab Perstevi sõnul inimest veel küll, aga see ei ole sugugi ohutu mootorsaani ja ATV-ga sõitjaile.

Sel nädalavahetusel on Vjatšeslav Pertsevi hinnangul iga päev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 1200 kuni 1500 inimest. Ta peab silmas neid järve alasid, mis Eesti poolele jäävad.

Eriti rahvarohke oli ta sõnul Suur Reede, mil näiteks Räpina sadamas polnud võimalik enam parkidagi. Nüüd, laupäeval, on järvelolijaid vähem.

Sedasama kinnitas ka Laaksaare sadama ülevaataja Katrin Sokk, kes ütles, et reedel oli nende parklas  80 – 90 autot, täna hommikul nii palju enam mitte.

Vjatšeslav Pertsev arutles, et raske öelda, millest see kalastajate hulk sõltub. Vahel ehk ka eelmise päeva kalasaagist. Et kui saak väga hea ei olnud, et siis järgmisel päeval kohe uuesti ei tulda. Pühade ja nädalavahetuste esimene päev on olnud ta sõnul aga alati hästi rahvarohke.

Tulijad istuvad enamasti läti numbrimärkidega autodes, nendega jõutakse kohale juba poole öö paiku ning järvelegi kiputakse enne valget, pealambid ehk fonarikud otsa ees. Püütakse särge ja üritatakse püüda ahvenat.

Piirivalvur Vjatšeslav Pertsev lisas, et ta mõistab kalamehi küll, kuna on ise harrastuskalamees. Aga ta soovitas pigem loobuda sellest jääle mineku päris viimasest päevast, kui et elu ja tervist mängu panna.

«Reegel on see, et transpordiga Peipsile minnes tuleb lähima piirikordoni korrapidajale endast märku anda ja kindlasti helistada, sest ees on piiritsoon. Ka saame siis jääinfot jagada ja õige suuna kätte näidata,» ütles ta. «Täna öösel, mil ma valves olin, tuli esimene kõne kell 2.30. Suutsin helistajat veenda ja ta päevavalget ootama jätta.»

Küsimuse peale, kui hästi kalastajad oma nutitelefone ja navigeerimisseadmeid kasutada oskavad, vastas ta, et see sõltub kalastaja vanusest. Nooremad oskavad, aga pensionieas meestel pole telefoni vahel kaasaski.

Minna kerge, tulla raske

«Iga inimene peaks jääle minnes hindama oma füüsilisi võimeid,» ütles ta veel.

«Minna on alati kerge, aga õhtul tulles ollakse juba väga väsinud ning pimedaks läheb kiiresti. Tuul võib olla muutunud, samuti jääolud,» kirjeldas ta.

Õnneks ei ole sel talvel  Peipsil keegi jääõnnetuses elu kaotanud. Läbikukkujaid on olnud, aga kõik inimesed on suudetud päästa.

Laaksaare sadama järelevaataja Katrin Sokk tuletas meelde, et alles paari päeva eest vajus üks mees jääprakku ja sai läbimärjaks. Päike oli paistnud talle silma ja kalastaja ei märganud märki, mis ohu eest hoiatas. Vajus rinnuni vette, ja kuigi jalad ulatusid põhja, ei õnnestunud tal endal sealt välja ronida. Proovis ja proovis, nii et käed verised. Kui abilisi poleks lähedal olnud, kes teab, mis oleks saanud.

«Jah, jää on tänavu kaua püsinud, aga pikka pidu sel enam ei ole,» ütles Katrin Sokk lõpuks.

Tagasi üles