Minister Mailis Reps: kahjuks pole Põltsamaa ainuke näide, kus raha on otstarbetult kulutatud

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond). Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Neli aastat tagasi valmis Põltsamaa ametikooli uus praktikakorpus, mis maksis 3,35 miljonit eurot. 2,2 miljonit sellest laekus Euroopa Liidult. Pool aastat pärast uue õppehoone valmimist võttis haridus- ja teadusministeerium vastu kooli sulgemisotsuse. Praegu koolitatakse õpeaasta jooksul 3600-ruutmeetrise põrandapinnaga praktikakorpuses vaid paarikümmet õpilast. Järgmise aasta lõpus lõppevad seal needki. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et riik tegeleb praegu hoonele sobiva rakenduse otsimisega.

2014. aastal mil Põltsamaa ametikooli sulgemise otsus vatsu võeti, oli haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Nüüd olete teie sel ametikohal. Kas te olete aru saanud, kuidas toona sündis Põltsamaa ametikooli sulgemisotsus?

Tolleaegsete materjalide kohaselt oli peamiseks põhjuseks kiiresti langev õppurite arv. Lisaks olid Põltsamaa ametikooli muud hooned amortiseerunud ja oleksid vajanud kapitaalremonti, mis arvestades õpilaste arvu langust, muutus järjest ebaratsionaalsemaks.

Kas tõesti ei olnud praktikakorpuse ehitamise ajal kahtlust, et kooli ähvardab sulgemine?

Mulle teadaolevalt praktikakorpuse ehitamise ajal kooli sulgemist ei planeeritud, pigem loodeti, et korda on võimalik teha kogu Põltsamaa ametikooli hoonestus. Usutavasti tehti investeerimisotsused soovist väljaspool Tallinna elu elavdada. Planeeriti kooli peahoone renoveerimist ning uue õpilaskodu ehitamist ja sisustamist. Need projektid jäeti tegemata.

Praegu on seis selline, et pääseda 2,2 miljoni euro tagasi maksmisest Euroopa Liidule, köetakse 3600-ruutmeetri suurust hoonet paarikümne õpilase tarvis. Kas see pole mitte Eesti riigi tehtud rehepaplus või isegi pettus ja kes selle eest vastutab?

Väikeseid koole on palju suletud. Kahjuks pole Põltsamaa ainuke näide, kus raha on otstarbetult kulutatud. Saan öelda praegu seda, et riik püüab leida alternatiive hoone kasutuseks. Riik ei küta ainult maja, vaid püüab siiski võimaluse piirides täiendusõppe raames kohalikele kutseõpet pakkuda. Järvamaa kutsehariduskeskus on otsinud koostööpartnereid kohalikult tasandilt.

Kas on olemas oht, et seesuguse käitumise järel võiks Euroopa Liit rakendada mingeid sanktsioone?

Ei hakka spekuleerima. Õppurite arvu järsku langust on aset leidnud ka mujal ning koolivõrgu ümberkujundamine on pidev tegevus.

Millised variandid on hoonega pärast järgmise aasta lõppu? Kas küte lülitatakse välja?

Riik jätkab kasutusvõimaluste otsimisega ja kui see õnnestub, siis ei lülitata kütet kindlasti välja.

Kas on võimalus praktikakorpust taas sihtotstarbeliselt kasutada?

Kutsekooli kui terviku tagasitoomist Põltsamaale ei planeerita. Oleme pakkunud praktikakorpust kasutamiseks teistele õppeasutustele. Loodame ka kohaliku omavalitsuse huvile ja võimalikule koostööle üldhariduskoolidega. Võimalik on anda maja ka kohaliku ettevõtluse arendamiseks.