Eesti kirjandusmuuseum on kulude kokkuhoiu nimel osaliselt läinud üle puuküttele. «Oleme kasutusele võtnud 19. sajandist pärinevas majaosas siiani alles olevad ahjud, saali oleme paigaldanud spetsiaalselt uue ahju,» ütles haldusjuht Margus Peet. «Eelarve on pingeline, majanduskulud on suured ja ahiküttele üleminek on andnud juba tuntava kokkuhoiu.»
Kirjandusmuuseum läks üle puuküttele (2)
Kui suureks kokkuhoid kujuneb, selgub kütteperioodi lõppedes. «Kui majanduslik efekt on piisavalt suur, paigaldame ahjud kogu majja,» lisas haldusjuht.
Kasulik tervisele
Mida arvavad ahjude kütmisest muuseumi töötajad? «Kollektiivi tagasiside on positiivne, sest ahjusoojus on hubasem kui keskküte, õhk ei ole liiga kuiv ja kollektiiv saab rohkem suhelda, sest puuriida juures ja kuuma ahju ümber saadakse ikka kokku,» märkis Margus Peet.
Personalijuht Krista Ojasaare sõnul on ahiküttele üleminek positiivne ka ootamatust küljest. «Puude tassimine ja ahju kütmine on kasulik ka töötajate tervisele, sest valdavalt teevad meie 109 töötajat arvutitööd ja pidev istumine võib kaasa tuua kutsehaigused,» ütles ta.
1950. aastatel käis kogu kirjandusmuuseum nagu üks mees metsas puid langetamas ja hoolitses samuti selle eest, et palgid saaksid saetud, lõhutud ja riita laotud. «Need ajad on õnneks minevikku jäänud,» ütles personalijuht. «Nagu tänapäeval kombeks, tuuakse küttevaru naabervabariigist, sest ka küttepuud on Lätis odavamad.»
Vabatahtlikud täna abis
Iga mööduja võib muuseumi õues (Vanemuise 42) veenduda, et puud on võrkudesse pakitud ja lätikeelsete siltidega varustatud.
Et suurem osa muuseumi kollektiivist on ülestõusmispühade tõttu majast ära ning et kütta tuleb sellest hoolimata, on vabatahtlikud täna, 1. aprillil kell 11 appi oodatud puid ahjude juurde tassima ja kütmisel osalema. Läitmiseks ei ole vaja paberit kaasa võtta, seda on muuseumisse aastate jooksul kogunenud piisavalt palju.