Päikesest pimestatud kalastaja sattus eksikombel Venemaale

Sündmuskoht. Foto: Politsei- ja piirivalveamet.

Pihkva järvel sattus kontrolljoone lähistel liikunud mees ekslikult Venemaale, kus piirivalvurid pidasid ta kinni ning määrasid mehele rikkumise eest rahalise karistuse.

28. märtsi hommikul avastas Saatse kordoni radarivaatleja Pihkva järvel ebaseadusliku kontrolljoone ületuse suunaga Eestist Venemaale. Kuna järvistul patrullinud piirivalvurid ei olnud sündmuskohale piisavalt lähedal, jõudis kalastaja enne patrulli saabumist liikuda üle kontrolljoone Venemaale. Seal pidas Venemaa hõljukipatrull peagi kontrolljoont ületanud Eesti kodakondsusega 58-aastase mehe kinni, ta viidi kaldale kaasa ning tema suhtes alustati menetlust.

«Kalastaja liikus vastu päikest, mis pimestas tema silmi ning nii ei näinud ta õigupoolest, kui lähedal on kontrolljoon. Kahetsusväärselt olid raskete ilmastikuolude mõjul üksikud tähised ka ümber kukkunud,» kirjeldas juhtivpiirivalvur Paavo Mikson.

Õngitsejad usuvad, et suurem kala on ikka pigem just piiriäärsel alal ja nii minnaksegi tihti kontrolljoonele väga lähedale. «Kui suunataju aga peaks mingil põhjusel hetkekski alt vedama, on kontrolljoone eksliku ületamise risk suur,» tõdes ta.

Mikson ütles, et kui mootorsõidukiga järvel liikudes on navigatsiooniseadmed täna pigem juba reegel, siis samamoodi võiksid jalgsi liikujad oma asukoha määramisel kasutada täiendavalt tehnika tuge.

«Eelnevalt tuleks kaardilt üle vaadata kontrolljoone kulgemine ning veenduda, et kaardil, millest juhindute, on see õigesti märgitud,» soovitas ta. Piiriveekogul olles on tähtis navigeerimisvahendite jälgimise kõrval hoida pilk ka hoiatussiltidel, mis aitavad visuaalselt kontrollida oma asukohta piirijoone suhtes.

Sama päeva õhtul toimus järvel Eesti ja Venemaa piirivalvurite kohtumine, kus anti Vene poolele sattunud mees üle Eesti piirivalvuritele. Ebaseadusliku kontrolljoone ületamise eest oli talle vastaskaldas määratud rahaline karistus 3000 rubla.