Päevatoimetaja:
Richard Särk
Saada vihje

Avalik raha õukonnameedia teenistuses

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahur Kollom
Vahur Kollom Foto: Sille Annuk

Sõnumite levitamine on tähtis ja igaühel pole raha tellida kõiki vajalikke lehti või osta veebist tasulisi artikleid. Aga see pole argument, miks peaks kohalik omavalitsus ise ajalehte välja andma.

Tartu Postimehes oli huvitav lugu pealkirjaga «Vallavanem jättis vallalehest arvamusartikli välja tugevama õigusega» (TPM 20.3). Probleem oli ju puhtalt selles, et lehest jäi välja opositsiooni liikme kirjutatud artikkel, ja põhjusel, et vallavanem otsustas lisaks muudele kohustustele ka ajalehe peatoimetajaks hakata. Muidugi on kohalikule omavalitsusele kuuluv ajaleht suurepärane propagandakanal ja eks kohalik liider pidi ilmselt jälgima, et keegi teda ei kritiseeriks.

Milline on kohaliku omavalitsuse ajalehe roll? Baltimaade meedia oivakeskuse juht Rita Rudusa on öelnud, et omavalitsuste ajalehed mõjutavad piirkondliku meedia stabiilsust, sest levitavad madala kvaliteediga sisu, sealhulgas poliitiliselt kallutatud uudiseid.

Samuti on nende puhul tõeliselt suur kiusatus kasutada avalikku raha poliitikute reklaamimiseks. Praegu ma ei räägi siin aktiivsest valimisagitatsiooni perioodist, mis seondub selge kontrolliga, vaid tavalisest poliitilisest tegevusest aasta ringi.

Muidugi on kohalikule omavalitsusele kuuluv ajaleht suurepärane propagandakanal ja eks kohalik liider pidi ilmselt jälgima, et keegi teda ei kritiseeriks.

Kui vallavanem või linnapea on ikka iga kuu kohaliku omavalitsuse rahastatava ajalehe esikaanel ja selle sisu on täiesti koalitsiooni värvi või nägu, siis on sellel ka mõju valimistulemustele. Vahe on lihtsalt selles, et tegu pole sõltumatu meediaettevõttega ja ajalehte väljastatakse avalike vahendite ehk maksumaksja raha eest.

Pean aga möönma, et hajaasustusalal on inimesi puudutavate sõnumite levitamine tähtis ning igaühel pole võimalust ja raha tellida endale koju kõiki vajalikke lehti ning osta veebist tasulisi artikleid. Aga see pole argument, miks peaks kohalik omavalitsus ise ajalehte välja andma. Ja veel enam, miks peaks kohaliku omavalitsuse juht olema selle ajalehe peatoimetaja rollis?

Meediaettevõtted saavad ka ise kohalike uudiste levitamisega väga hästi hakkama ja pealegi on nad erapooletud.

Avaliku raha kasutamiseks omakasu eesmärgil on mõnikord suur kiusatus. Kohalikud omavalitsused kasutavad avalikku raha ka reklaami, tasuliste artiklite ja intervjuude ostmiseks, sealhulgas saadete ostuks telekanalitelt.

On juhtumeid, kus saateid ja reklaami tellitakse sellistelt telekanalitelt, mis levitavad Eestile vaenulikke seisukohti. Kohaliku elu korraldamisel on omavalitsusel mõnikord vaja kaasa aidata näiteks turismi ja ettevõtlikkuse arengule, mis on täiesti mõistetav, kuid ka seejuures peab avalikku raha kasutama sihipäraselt. 

Saadete, reklaami, tasuliste artiklite ja intervjuude ostmine ei ole kindlasti kohaliku omavalitsuse põhitegevus. Omavalitsuse teavitamise ja kohaliku elu korraldamise ülesanded on selgelt ära toodud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvides ja selle alusel kehtestatud valla või linna põhimäärustes.

Pealegi on tähtsate teadete edastamiseks võimalik kasutada avaõiguslikku kanalit ehk rahvusringhäälingut.

Kuidas vältida avaliku raha kuritarvitamist? Selle kuritarvitamisele on tähelepanu pööranud nii riigikontroll kui erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Samuti on meedia ühiskonna valvekoerana edastanud korduvalt artikleid neil teemadel.

Lahendus ei kipu aga iseenesest sündima ja seetõttu esitas Vabaerakond riigikogule arutamiseks eelnõu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamiseks, et seada piirangud avalike vahendite kasutamisele.

Oluline on märkida, et eelnõu eesmärk ei ole piirata kohaliku omavalitsuse otsustusõigust, vaid tagada eelarveraha sihipärasem kasutus ning vähendada võimalusi selle kuritarvitamiseks ehk korruptsiooniks. 

Kõige parem on, kui küsimus laheneb iseenesest. Pean siin silmas demokraatia arengut üldisemalt ja leian, et arenenud riigis saab kohalik omavalitsus lahendada sellised küsimused ise ja olla ka veel teistele eeskujuks. Tublisid kohalikke omavalitsusi on Eestis küllaga. Kahjuks on aga väga paljudes kohtades märke poliitilise tahte puudumisest ja avalikust rahast üritatakse võtta maksimum. Järelikult peab muutma mängureegleid. 

Tagasi üles