Esmaspäeva õhtupoolikul oli Tartu ülikooli senati saal puupüsti rahvast täis, nõnda et osa huvilisi jäi sõna otseses mõttes ukse taha. Nii suured rahvahulgad oli kohale meelitanud filoloogist usuteadlane Marju Lepajõe, kes kaitses doktoritööd «Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel».
Tellijale
Doktorikraad toob Marju Lepajõele sekeldusi (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marju Lepajõe, arvestades teie tohutut eruditsiooni, teie suurt hulka tõlkeid ja publikatsioone olen ma üsna veendunud, et paljudele tuli paraja šokina, et teil polnudki veel doktorikraadi. Pigem võiks arvata, et olete kui mitte akadeemik, siis professor vähemalt. Kuidas siis kraadi saamisega nii kaua läks?